Uudis

Häirekeskus reageerib kõnele ka siis, kui keegi midagi ei räägi

Tartu häirekeskus.Foto: Sille Annuk/Eesti Meedia

Paljudes nutiseadmetes on häirerežiim, mis helistab häda korral häirekeskusesse. Mida teeb häirekeskus aga siis, kui teisel pool keegi midagi ei räägi?

Ühel hommikul sain ma kolleegidelt üllatuse, mis südame veidi põksuma pani. Pärast paari rõõmsat kallistust läks käekell närvi: “Kas sa kukkusid? Kas kõik on korras?” ja lubas kiirabisse helistada, kui ma minuti jooksul ei liiguta. Õnneks ma liigutasin ja kõik oli korras.

Tegemist on täiesti õige funktsiooniga. Apple Watch jälgib, kui sa kukud ja kui minuti jooksul elumärki ei anna, helistab kiirabisse ja saadab lähedastele sõnumi. Alles eelmine nädal päästis see funktsioon Norras ühe mehe elu.

Mida tehakse, kui ma ei räägi?

Aga kui ma kukun, olen teadvuseta ja kell 112 helistab, pole kedagi kes ütleks, mis mul viga. Mida häirekeskus teeb, kui saab kõne, kus keegi midagi ei räägi? Olgu see siis kella automaatkõne, mängiva lapse kogemata tehtud kõne, või eluohtlikku olukorda sattunud inimese hääletu appikarje?

Häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle Tikk ütleb, et häirekeskus nutikelladelt tulevaid kõnesid ei erista.

“Täna suudab Häirekeskuses kasutatav tehnoloogia eristada eCalle, laua- ja mobiiltelefoni kõnesid. Võimekust eristada seda, kas kõned on teinud Apple Watch nutikell või mobiiltelefon, meil ei ole,” ütles ta.

“Täna on meie sisemised põhimõtted sellised, et kui telefonis päästekorraldaja inimesega kontakti ei saa, kuulatakse taustal toimuvat. Kui taustaheli viitab sellele, et inimene võib vajada abi (näiteks on kuulda viiteid vägivallale), saadetakse abijõud välja,” räägib Tikk.

Ta lisab, et vajadusel helistatakse inimesele tagasi, kuid kindlasti mitte juhul, kui on kahtlus, et tagasihelistamine ohtu suurendab.

Lapsed helistavad kogemata

Lihtne häireolukorrast teatamine nutiseadmetes on aga suurendanud laste tehtavaid kogemata kõnesid häirekeskusesse.

“Sellistel juhtudel oleme helistanud tagasi ja andnud vanemale teada, et laps on teinud kõne Häirekeskusesse. Veendume, et kõik on ikkagi korras. Meie soovitus on see, et lastele mängimiseks telefone ei antaks. Kui keegi ekslikult teeb Häirekeskusesse kõne, tuleks seda päästekorraldajale öelda, mitte kõne lihtsalt sõnagi ütlemata katkestada,” räägib Tikk.

Seega võib kindel olla, et kui su nutikell kiirabi kutsub, siis kohale peaks päästjad samuti ka tulema. Kuna nutikell teab juba täna seda, mis on kandja pulss, kus ta asub ning kas ta liigub või mitte, võiks tulevikus ju ka see info häirekeskusesse jõuda.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.