Potsdami Kliima kliimauuringute instituudi teadlased arvavad, et on leidnud vastuse küsimusele, miks pole maakera külmem. Nende sõnul suutis inimkond juba enne tööstusrevolutsiooni tõsta CO2 kontsentratsiooni atmosfääris sedavõrd, et hoida ära uue jääaja teke.
Maa ajaloos eristatakse külmasid ja soojasid perioode, mis kestavad kümneid või isegi sadu miljoneid aastaid. Ka praegu elame niinimetatud külmhooneperioodis. Külmhooneperioodide jooksul vahelduvad jääajad ja -vaheajad.
Kuni tänaseni ei ole teadlased kindlad, miks jääajad algavad. Varasemate teooriate aluseks olid väikesed muutused Maa orbiidis, mis muudavad seda, kui palju päikeseenergiat maakerale jõuab. Nende mudelite järgi peaks me aga juba praegu jääaja poole liikuma kuigi reaalsus näitab, et asi pole kaugeltki nii.
Hans Joachim Schellnhuberi poolt juhitud teadlaste rühm arvab, et on leidnud vastuse. Ajakirjas Nature avaldatud teadusartiklis kirjeldasid nad stabiilset suhet atmosfääri CO2 kontsentratsiooni ja Maale jõudva päikesekiirguse vahel, mis viib jääaja alguseni või takistab selle teket. Nende mudel seletab viimase kaheksa jääaja algust ja võib anda infot ka tuleviku kohta.
Teadlaste sõnul viis meid jääaja poole viivalt kursilt kõrvale asjaolu, et CO2 kontsentratsioon atmosfääris enne tööstuslikku revolutsiooni oli 280 ppm-i (osakest miljoni kohta), mitte 240. Teadlaste sõnul on võimalik, et selle kõrvalekalde põhjuseteks olid inimestepoolne metsaraie ja põllumajandus. See tähendaks, et juba tööstuslikule revolutsioonile eelnenud inimtegevus võis kliimat mõjutada.
Teadlased kasutasid loodud mudelit ka selleks, et ennustada, millal on oodata järgmist jääaega. Nende hinnangul pole jääaja pärast vaja hirmu tunda vähemalt järgmised 50000 aastat. Kui CO2 emissioonid jätkavad kasvu, võib järgmise jääaja alguseni minna rohkem kui 100000 aastat. See muidugi ei tähenda, et globaalne kliimamuutus inimkonnale eesoleval sajandil palju kahju ei või põhjustada.
Avapilt: NASA Goddard Space Flight Center/Flickr
