Helmes mõõdab tulemusi

“Uuring ei pruugi seda arvesse võtta, et ametikoht on üsna ujuv mõiste. Ametikoha sees võivad olla erioskused, mis muudavad palka või kasvõi kogemus – üks programmeerija on ainult kolm aastat töötanud, teine kümme aastat. Roll on justkui sama, mõlemad on reaprogrammeerijad, kuid see, kel on rohkem kogemust, see saabki rohkem tasu. See võib statistikat väga oluliselt mõjutada ning kuna naiste osakaal on sektoris madal, siis iga väiksem nüanss mõjutab,” lisas Pillesaar.

“Helmeses ma seda küll ei näe, et meil oleks sooline palgalõhe ning kuna meil on tulemuspalk, siis seda ei saa ollagi. Me mõõdame tulemusi, mitte seda, mis soost inimene on,” kinnitas firmajuht.

“Helmeses on edukamad tiimijuhid naised, kuid tõsi, et tipp-arendajate hulgas on enamuses mehed. Kuna naised on empaatilisemad ja paremad suhtlejad, on nad ka juhirollis edukamad. Seevastu on arendamine on introvertsem tegevus, mis ei pruugi naistele meeldida,” ütles Pillesaar.

Google’i tarkvarainsener James Damore väitis hiljuti, et naised pole tarkvaraarenduses ja juhtimises nii edukad kui mehed. “Ma ei ole kuulnud, et erasektoris keegi diskrimineerivaid piiranguid seaks. Eraettevõtetes ei ole selleks mingit põhjust, sest eraettevõttel on vaja tulemusi ja ettevõte maksab tulemuste eest. Diskrimineerimine oleks ebamõistlik,” kommenteeris Pillesaar inseneri väidet.

Töötegemise maksustamine nii kõrgelt tuleb lõpetada

IT-sektoris valitseva tööjõupuuduse leevendamiseks poleks Pillesaare sõnul realistlik lahendus see, et võtame naised tööle, sest nemad lepivad vähema palgaga. “Tegelikkuses on olukord see, et turul on väga raske leida uusi spetsialiste. Eesti kõrged tööjõumaksud pärsivad ka välisspetsialistide sissetoomist. Kui me leiame väljastpoolt Eestit mõne hea spetsialisti, siis on raske veenda teda tulema riiki, kus tööjõumaksud on mitu korda kõrgemad kui tema koduriigis. Kõrgemate maksude tõttu peaks ta hakkama Eestis vähem raha kätte saama ning miks ta siis peaks siia tulema?”

Pillesaare arvates oleks Eestis viimane aeg välja mõelda, kuidas võiks 21. sajandi riik toimida. “Kaasaegse riigi rajamisel on esimene samm see, et riigi osakaalu majanduses tuleb oluliselt vähendada. See oleks kõige vajalikum muudatus, mis suhteliselt kiiresti suurendab hüppeliselt riigi majanduskasvu ning kodanike jõukust,” nentis ta.

Poliitikud on tema sõnul olemasolevas süsteemis mugavad ega mõtle riigi tuleviku peale, vaid mõtlevad järgmiste valimisteni. Neil pole huvi teha ühiskonna jaoks pikas perspektiivis tõeliselt vajalikke ja olulisi otsuseid. Isegi kui mõni tahab teha muutusi, siis ülejäänud moodustavad vastasrinde.

Eesti riik on veel 19. sajandis

Näiteks erasektoris on viimase paarikümne aasta jooksul tänu arvutite ja tarkvara arengule terved tarneahelad ära kadunud. “Enamik tehinguid tehakse täna otse, mida vanasti tehti vahendajate kaudu, aga riigijuhtimises on kõik need efektiivsust tagavad muutused toimumata. Riik toimib ikka samal mudelil, mis kujunes välja 19. sajandil,” tõdes Helmese juht.

“Meie lähiriikides Valgevenes ja Ukrainas, kus on suurte rahvusvaheliste firmade arenduskeskused, on tööjõumaksud kordades madalamad kui Eestis. Loomulik, et rahvusvaheline äri suundub sinna. Eestis on töötaja pidamine kõvasti kallim kui naaberriikides ja see fakt mõjub pikaajaliselt majandusele halvasti. Kui riigi maksusüsteem pärsib teenusmajanduse arengut, mis on suurim osa tänapäeva majandusest, siis ei saa selline riik pikaajaliselt edukas olla. Eesti allajäämine maksukonkurentsis on kaugelt olulisem teema kui mistahes palgalõhe,” hindas olukorda Pillesaar.