Henrik Roonemaa: investorid võtsid vähe raha ja panid Taxifysse. Miks?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Taxify

Maikuu lõpus juhtus see, mis oli juba aasta algusest või isegi eelmisest sügisest kohe-kohe juhtumas: Eesti sai endale juurde ühe ükssarviku ehk rohkem kui miljard dollarit väärt ettevõtte. Idufirma Taxify kaasas investoritelt 175 miljonit dollari ulatuses investeeringuid laienemiseks, mis tõstiski idufirmade väärtuse arvutamise loogika järgi nende hinna rohkem, kui miljardi dollari peale.

Selline idufirmade väärtuse kujunemise loogika on väga lihtne: iga kord, kui mõni suurem investeerimisring toimub, saavad investorid endale selle eest teatud suuruses osaluse. Ja siis arvutataksegi nii, et kui näiteks keegi pani firmasse 100 miljonit dollarit ja sai selle eest 10 protsendi suuruse osaluse, siis järelikult 100 protsenti on väärt miljard dollarit. Kas keegi miljardi eest ka praegusel hetkel sellise firma 100 protsenti endale ostaks, on omaette küsimus, aga polegi idufirma selles arengufaasis väga tähtis. Miks ei ole? Sest idufirmad on natuke veidrad firmad.

Taxify investeeringu puhul tuleb tähele panna kahte asja, mis üleüldises meediakajastuses ehk veidi kaduma läksid ja võibolla nn tavalise majandusega harjunud inimestele ebaloogilised tunduvad. Esiteks, 175 miljonit dollarit on üsna väike raha ning teiseks, miljardi dollarini jõudmine pole Taxify jaoks teekonna lõpp, vaid alles selle algus.

Võtame nüüd asja pulkadeks lahti

Võtame esmalt ette selle 175 miljonit dollarit. Markus Villig käis meil Restardi saates ja rääkis, et mõistab väga hästi, et Eesti majanduse jaoks on siia ühe kohaliku ettevõtte pangaarvele laekuv summa 175 000 000 dollarit ülisuur raha ning et investoritel oli ka küsimusi, kas Eestisse on üldse mõistlik nii suurt summat kanda või tuleks Taxify peakontor mõnda teise riiki üle viia, olgu selleks Suurbritannia või USA. Aga vastuolu ongi selles, et mis Eesti jaoks on suur raha, on maailma jaoks piisk meres. Taxify lihtsalt mängib nüüd liigas, mis on Eesti väiksust arvestades meile mitte just eriti harjumuspärane.

Taxify lähimad konkurendid on sellised firmad nagy Lyft ja Uber ning nemad on investoritelt saanud täpselt sama asja tegemiseks saanud 4,3 miljardit ja 21,7 miljardit dollarit. See teeb vastavalt 24 ja 122 korda rohkem raha, kui nüüd Taxifysse pandi.

Teiseks, Taxifyd ei ostetud selle 175 miljoni dollari eest ära, see raha ei laekunud asutajate Martin ja Markus Villigu pangaarvetele, et nad saaksid endale majad ja sportautod osta, vaid see anti neile kohustusega kasvatada Taxify väärtust ühe miljardi dollarit juurest kordades, võibolla isegi sadades kordades suuremaks.

See kõik on alles teekonna algus

See tähendab, et miljardi dollari klubisse jõudmine on Taxify jaoks alles teekonna algus ning investeering näitab eelkõige investorite usku sellesse, et Taxify suudab lähemate aastate jooksul laieneda ja kasvada veel palju väärtuslikumaks ettevõtteks.

Markus Villig ise arvutab nii, et kuna globaalne transporditurg on üle kümne korra suurem, kui reklaamiturg, kus tegutsevad näiteks Facebook ja Google, siis järelikult on seal turul ruumi kahekümnele Google’i sugusele firmale. Kui Taxify suudab seal turul kümne suurima firma hulgas olla, siis miks mitte ei võiks nende väärtuseks olla paarsada miljardit dollarit, ütleb ta. Google’i väärtus näiteks on üle 750 miljardi dollari.

Selle investeeringuga on Taxifyle antud nüüd stardipauk. Tee on ees üsna tühi, tegijad on head, tehnoloogia on neil olemas ning suurem osa turust hetkel täiesti hõivamata. Tundub nagu päris hea algus.

Geeniuse vastutava toimetaja Henrik Roonemaa tehnoloogiakolumn ilmub Postimehes igal teisel nädalal. Ilmumisele järgneval esmaspäeval toome selle ka Geeniuses ära. Loo originaallink on siin.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.