DigiPRO

Huawei-raporti kirjutanud Eesti teadlane: Hiina puudest on kasvamas mets

Euroopa Liidus käib vaidlus, kui sügavale enda riigi võrkudesse Hiina firmasid lubada. Foto: Scanpix
See on DigiPRO artikkel. Loe DigiPROst lähemalt siit.

Kas maailmas on keegi, kes päriselt teab, kui suur on Huawei julgeolekuoht 5G-võrkude ehitamisel? Riigid, kes seda asja on uurinud, ütlevad, et praegu ohtu pole. Samas tõdevad, et oht võib tulla. USA ütleb, et oht on. Ja mida arvab Eesti?

NATO küberkaitsekoostöö keskuses valmis aprilli alguses raport “Huawei, 5G and China as a Security Threat”, mis kaardistab Hiina tehnoloogia kasutamise ohte 5G-võrkude ehitamisel. Geenius otsis üles raporti ühe autori, keskuse teaduri Kadri Kaska ja palus tal olukorda selgitada.

Kaska ütleb, et on riskid, kuid neid peab vaatama laiemalt kui vaid hetkel olemas olevate võimalike turvaaukude otsimine. Hiina on Euroopast nii palju ettevõtteid kokku ostnud, et nendest puudest on kasvamas mets ja me ei näe seda, räägib ta.

Tehnoloogilise poole pealt pole siiani keegi suutnud tõestada, et Huawei tehnoloogias oleks olemas käegakatsutav turvaoht, seda pole suudetud tõestada ka tagasiulatuvalt eelmise põlvkonna ehk 4G-mobiilside kohta.

Kaska sõnul on kaks võimalikku stsenaariumi, mis edaspidi saama hakkab ja kuidas 5G-võrgud Euroopas välja ehitatakse.

Kas tekib lapitekk?

“Viisaka stsenaariumi korral meil ei teki sellist lapitekki, kus osad operaatorid teadvustavad endale neid riske ja muresid, aga teised ütlevad, et see on paranoia ja lõpetage ära ning ehitavad oma võrgud hiinlaste tehnoloogiale,” ütleb Kaska.

Sellisel juhul mõned riigid võtavad oma riskide hinnangut ja maandamist tõsiselt, mõned aga mitte ja siis jääb efekt sellest väikseks, sest Euroopa turg on liialt integreeritud.

NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadur Kadri Kaska.

“Paremas variandis aga operaatorite enda hoolsuskohustuse täitmisega või siis regulatiivsete hoobade survel hinnatakse need riskid ära ja püütakse siis kriitilistes kohtades vaadata alternatiivide poole,” märgib ta.

Vähemkriitilistes kohtades aga võib kaaluda kogu tootjateringi kaasamist, sealhulgas hiinlaste tehnoloogiat. Ilmekas näide selle stsenaariumi rakendamise kohta on ka tänane uudis, kus Suurbritannia valitsus andis Huaweile loa ehitada riiki 5G-võrke, aga üksnes selle “mittekriitilisi” elemente.

Mobiilioperaatorite raske valik

Paljudel Euroopa mobiilioperaatoritel on oma strateegiline partner, kes aitab neil enda mobiilivõrke välja ehitada. Kellel on selleks olnud Ericsson, kellel Nokia. Mitmetel on selleks olnud aga Huawei ja nemad seisavad kõige raskema valiku juures.

Kas jätkata sissetöötatud koostööd ja saada ilmselt odavamat hinda või vaadata alternatiivide poole? Neil on oma aktsionäridele keeruline põhjendada, miks nad teevad nüüd järsku kallimaid valikuid. Kadri Kaska sõnul võib küll soetusmaksumus olla kallim, aga pikas perspektiivis võib see ära tasuda.

“Üks Taani operaator teatas, et nad valisid hanke tulemusel Ericssoni, aga sellepärast, et neil on olnud pikaaegne kliendisuhe, nad teavad selle kvaliteeti ja tervikuna annab see neile parema diili kui Huawei, kelle hind oleks soodsam olnud,” toob ta ühe näite.

Miks käib jutt üldse 5G üle, kui Huaweid kasutatakse juba 4G-s?

Huawei tehnoloogia on juba praegu kasutuses üle Euroopa, näiteks 4G infrastruktuuris. Mõned telekomid Euroopas on tagasiulatuvalt teinud ka seda, et on eemaldanud Huawei tehnoloogia enda 4G-võrkudest.

“Seal on see koht, kus see initsatiiv pole tulnud riiklikult, vaid operaatoritelt endilt,” ütleb Kaska.

4G aga pole nii suureks probleemiks kui 5G, mille puhul tuumikvõrk on juurdepääsuvõrguga oluliselt rohkem integreeritud. Praegu on need võrgud kuhugimaani eristatavad, aga 5G puhul läheksid need piirid hägusemaks.

“Risk ka võrgu perifeerias kasvaks,” ütleb Kaska.

Kui suur on kaubandussõja mõju?

USA ja Hiina vahel käib kaubandussõda, mille üheks lahinguks peetakse ka sedasama vaidlust 5G üle. Kadri Kaska sõnul on kaubandussõda kõigest üks element selles pildis.

“Kaubandussõda on faktor, aga see pole määrav faktor,” ütleb ta ja rõhutab, et tegemist on ikkagi murega riikliku julgeoleku pärast.

Mida aga Huawei üldse ise saaks teha, et ta Euroopa jaoks taas parketikõlbulik oleks? Huawei on Euroopasse rajanud kolm läbipaistvuskeskust, kus nende tehnoloogiat peaks saama uurida ja millega nad näitavad, et on avatud firma. Mida see aga muudab, kui Hiina firmadel on koostöö luurega praktiliselt põhikirja sisse kirjutatud?

Kaska sõnul ei saa seda asja vaadata rangelt nii, et kas me saame Huaweid usaldada või me ei saa Huaweid usaldada. “Küsimus on, et kus, mis maani ja millistes võrkudes me saame Huaweid usaldada.”

Probleem on ka selles, et tehnoloogia on muutunud nii keeruliseks, et kellel on üldse kompetentsi kas või nendes samades läbipaistvuskeskutes aru saada, kui Huawei tehnoloogias isegi peaks mõni võimalik turvarisk olema.

Kaska sõnul on ainus praegu toimiv lahendus brittide oma, kelle National Cyber Security Centre sellega tegeleb. See eeldab aga väga tugevat kompetentsi ja oskust küsida vastikuid küsimusi, mitte ainult mõne konkreetse tehnoloogiatüki, vaid kogu tarneahela ja tootmisprotsessi kohta.

“Kui me räägime sellest järelevalve tugevusest, mis demonstreeritult on ainult brittidel olemas, siis kui palju see lohutab ülejäänud riike? Võimekust üldse riigi tasandil aru saada, mis selle musta kasti sees on? Kurb reaalsus ongi see, et seda ongi väga vähestel,” räägib ta.

Kaska toob näite Eesti ID-kaardi kriisi kohta, et kas me oleksime pidanud sealt leitud turvaveast varem aru saama? “Kui seal on nii spetsiifilist ekspertiisi vaja, siis tõenäoliselt sul ongi riigi peale käputäis eksperte. Võib aga vabalt juhtuda, et sellist võimekust ei ole üldse.”

“See on vastik tulevikudilemma, et mida komplitseeritumaks see valdkond läheb, seda hullemaks see läheb. Tulevikuprognoos väga helge ei ole,” ütleb ta.

Hiina teeb järjest rohkem muret

Kui Huawei ja ZTE pakuvad enda tehnoloogiat avalikult ja ütlevadki, et meie oleme Hiina firma ja pakume teile selliseid lahendusi, siis suuremaks probleemiks võib olla tegelikult hoopis see, et viimase kümne aasta jooksul on Hiina ostnud täielikult või saanud strateegilise osaluse väga paljudes Lääne tehnoloogiafirmades.

Kadri Kaska toob selle peale näite kaitseuuringute keskuses toimunud sellesama raporti esitluselt. “Bloombergil oli üks tore artikkel, kus olid kaardile toodud Hiina kapitali poolt üle ostetud firmad Euroopas. Kui me selle pildi seal ette panime lihtsalt illustratsiooniks, siis see kahin, mis saalist üle käis, oli üsna kõnekas,” räägib ta.

“Me oleme ükshaaval näinud neid puid, aga pole tahtnud endale teadvustada, et nendest puudest on juba päris paks mets kasvamas,” lisab ta.

Hiinlased on viimasel ajal kokku ostnud ka merealused valguskaableid, näiteks kuulub Hiina ettevõtte omandusse alates 2017. aastast ka Rootsi-Soome-Eesti 120-gigabitine merealune valguskaabliühendus, sealhulgas Tallinna interneti sõlmpunkt.

Euroopas nähakse neid majanduslike otsustena, aga eurooplased pole endale teadvustanud, et Hiina küll ei mõtle neid kui majanduslikke otsuseid, vaid see on riikliku mõjuvõimu hoob ja nad teevad oma otsuseid väga läbimõeldult ja strateegiliselt.

“See, et Euroopa võtab seda kui lihtsalt kui ärilist ja majanduslikku otsust, see on meie naiivsus, see ei muuda seda olemuslikult millekski teiseks,” ütleb Kaska.

Viimased paaril-kolmel aastal aga on hakatud sellele rohkem tähelepanu pöörama ja teema on jõudnud luure- ja julgeolukuringkondadest peavoolu, kas või kui vaadata Eesti välisluureameti aastaraamatuid ja Eesti partnerasutuste omi, siis muret Hiina pärast tuuakse seal aina rohkem avalikult välja.

Kadri Kaska on Küberkaitsekeskuse teadur ja ei räägi NATO nimel ega väljenda NATO ametlikku positsiooni. Küberkaitsekeskus ei ole NATO struktuuri osa ja on teadus- ja väljaõppekeskus, mille omanikud on keskuse 21 osalisriiki (eelkõige NATO riigid, aga ka partnerid Soome, Rootsi ja Austria) ning mis on loodud selleks, et pakkuda NATO-le küberkaitse valdkonnas nõu ning ajakohast väljaõpet.

DigiPRO on Eesti parima digiuudiste saidi täiendav teenus kasutajatele, kelle jaoks IT on ka töö.

Telli siit DigiPRO uudiskiri endale postkasti:

  • Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks
  • Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla

Loe DigiPRO kohta lähemalt siit

Märksõnad: , , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.