Kõvakettamahud muutuvad aina suuremaks, nii ka nõudlus nende järgi. Selleks, et ketta füüsiline suurus liiga suureks ei läheks, leiutatakse pidevalt uusi mooduseid. IBM on nüüd saavutanud ülima minimaalsuse salvestades andmeid vaid ühele aatomile.
Arvutites on info salvestatud bittidena. Bitil on kaks olekut – sees (üks) ja väljas (null). Iga asi, mis arvuti kettal on, on salvestatud seega nullide ja ühtede jadana. IBMi teadlaste sõnul võtab tavalisel arvuti kõvakettal üks bitt enda alla 100 000 aatomit, kirjutab Yahoo. Nüüd leiutati viis, millega on võimalik salvestada üks bitt ühele aatomile.
Nimelt suutsid teadlased muuta keemilise elemendi holmiumi aatomid magneetiliseks. Kasutades magneetilisuse põhja- ja lõunapoolust tõlgendasid nad neid nullide ja ühtedena. Aatomid on kinnitatud magneesiumoksiidist alusele, kus need püsivad -286 kraadises külmuses paigal.
