Uudis

Narvas piiri ääres loata drooni lennutanud eestlane ajas politsei tagajalgadele

Kuvatõmmised droonilennust piirialas Narva Kreenholmi manufaktuuris. Foto: Kuvatõmmis/Instagram

Mõned nädalad tagasi postitas eestlasest droonihuviline Instagrami video, kuidas ta lennutas Narvas Kreenholmi manufaktuuris drooni ehk otse Vene Föderatsiooni piiri ääres. Kuna tegu on piirialaga, kus ei tohiks ükski droon ilma politsei loata õhku tõusta, tekitas see politseis ja lennuametis suurt huvi.

Sotsiaalmeediasse postitatud video ringles ka Facebooki droonihuvilisi koondavas grupis. Vihje videost ja toimunust jõudis kiirelt lennuametini, kes informeeris sellest ka politsei- ja piirivalveametit (PPA).

Politsei vestles lennutajaga

PPA ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Püvi kinnitusel ei olnud lennutaja oma tegevusest eelnevalt PPA-d informeerinud.

“Tänaseks on PPA suhelnud drooni lennutanud inimesega ning selgitanud lennutamise tingimusi, millega mees end paraku veel kurssi ei olnud viinud. Samuti lubas mees videod internetiavarustest eemaldada,” ütles Püvi.

Piirivalvebüroo juhi sõnul alustab PPA menetlust, kui piiri ääres toimund lennuga rikutakse piirirežiimi eeskirju (PRE) või riigipiiri seaduse sätteid (RiPS).

via GIPHY

Piirirežiimi rikkumise peamiseks kaalutluseks on piirirahu häirimine või viibimine/lendamine keelatud alas. Piirirahu häirib igasugune tegevus, mille mõju võib ulatuda üle välispiiri või takistada välispiiri valvamist.

“See on PPA hinnata ja sõltub väga konkreetselt asjaoludest. Kui sellega kaasneb ebaseaduslik piiriületus, siis menetleme RiPS järgi. Seni seda praktikas ei ole esinenud. Piirirežiimi eeskiri näeb selliste rikkumiste eest ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut,” selgitas ta.

Trahviühiku suurus on neli eurot ehk maksimaalselt saab piirirežiimi rikkumise eest teha 800-eurose trahvi. Senise praktika kohaselt on piiri ääres lendamise eest karistus määratud vaid ühel korral. Püvi sõnul on politsei reageerinud ka näiteks YouTube’ist nähtud videotele.

“Ühel korral on sellisel juhul alustatud ka menetlust piirirežiimi eeskirja alusel ning see päädis lennutaja jaoks rahatrahviga. Teisel juhul piirdusime selgitusega ning juhtisime rikkumisele tähelepanu ka kirjalikult,” lisas ta.

Kodanikul ei olnud drooni lennutamise luba

Piiri ääres lennutamiseks pidi kodanikul olema lennuametilt saadud ühekordne lennuluba (n-ö aastane luba) ja igakordse lennutamise kooskõlastust ning lend pidi olema kooskõlastatud ka PPA-ga. Lennuameti kommunikatsioonijuhi Merelle Pihlaku sõnul ei olnud kodanikul ühtegi mainitud luba.

“Oleme mitmeid kordi tänu kodanike teavitamisele pöördunud rikkujate poole ja reegleid meelde tuletanud. Rikkumiste põhjuseks on nii teadmatust, kuid harva ka pahatahtlikust. Oleme siiralt tänulikud ka teadlikele droonilennutajatele, kes n-ö võsalendureid korrale kutsuvad, koostöös suudame paremini teadlikkust tõsta – eesmärgiks on ju ennekõike ohutuse tagamine,” ütles Pihlak

Ära jää ilma päeva põnevametest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.