Viisa loomisest saadik on projektijuht Merilin Luki sõnul soovinud selle hüvesid kasutada 1595 firmat ligi 90 riigist, kuid see võimalus on antud 547 firmale. Neile lisandub veel 341 ettevõtet, mis said siseministri käskkirjaga idufirma staatuse viisaprogrammi alguses ehk on Eestis 888 ettevõtet, mis on riiklikult kuulutatud idufirmaks.
Põhjuseid, miks ei ole ettevõte idufirma staatust saanud on mitmeid, kindla eitava vastuse saavad sellised ettevõtted, mis on vaid idee faasis ehk neil ei ole ei prototüüpi ega minimaalsete töötavat ideede (minimum viable product).
“Kindlasti peab olema lahti seletatud ärimudel ja turule sisenemise strateegia. Lisaks peab avaldusega kaasas olema pitch deck ning ettevõtte asutajate personaalsed detailid. Kui tegemist on ettevõttega, mis asub Eestisse ümber väljastpoolt Euroopa Liitu peab põhjendatud olema ka vajadus selle liigutamiseks Eestisse,” ütles Lukk.
Sel aastal on enim välismaalaseid Eestisse palgatud Brasiiliast ja Indiast
Valdkondi, milles startup-viisat kasutavad ettevõtted tegutsevad on mitmeid, kuid kõige populaarsemad on seni olnud finantstehnoloogia, rohetehnoloogia ja ärihaldustarkvara valdkonnad. Populaarsuse kasvu on märgata ka küberturvalisuse, põllumajandustarkvara ning haridustehnoloogia valdkondades.
“Juuni lõpu seisuga on viisa saanud 600 töötajat ja 231 firma asutajat ning ajutise elamisloa on saanud 496 töötajat ning 176 firma asutajat. Kokku sai 2019. aasta esimesel poolaastal startup-viisa või sellega seotud ajutise elamisloa 572 inimest, kelle seas on 446 töötajat ning 126 iduettevõtte asutajat, kes soovivad oma ettevõtet Eestis arendada,” sõnas Lukk.
Tänavu esimese poolaasta seisuga on enim välismaalastest tööjõudu viisaprogrammi käigus palgatud Brasiiliast, Indiast, Venemaalt ja Ukrainast. Uusi ettevõtteid on programmi käigus Eestisse sel aastal enim loonud venelased, türklased, iraanlased, indialased ning egiptlased.