“Idapiiri ääres lendamise osas on juhtumeid erinevaid olnud. On hobilennutajad, kes ei ole seadusandlusega kursis ning on ka see kontingent, kes jälgib droonidega PPA ametnikke, et saaksid ise sel ajal midagi ebaseaduslikku teha.”
Üks lahendus oleks droonide register
Idapiiri ääres drooni märgates näeb protseduur välja, et esmalt võtab PPA ametnik ühendust lennuametiga, millega tuvastatakse, kas tegu on registreeritud lennuga või mitte. Senine praktika näitab, et keelualas lendajad ei ole endast lennuametile teada andnud ehk ainus võimalus neid tabada on nende füüsiline märkamine.
Politseimajori sõnul on ametkonna sees olnud arutelusid selle üle, kas Eestis peaks kehtestama drooniregistri, mis oma olemuselt sarnaneks autoregistriga. Andmebaasi märgitaks lennumasina ning selle omaniku andmed.
Neider-Veerme näeb drooniregistri osas mitmeid arutelu kohti, mis vajavad täpsustamist. Kas selline register ka ühel päeval valmis saab ning kasutusele võetakse on ametniku sõnul veel vara öelda.
“Registri puhul peaks (droonide füüsiliste suuruste osas toim.) kuskil piiri tõmbama. Osa neist on väga väiksed. Kindlasti ei taha me minna edasi ideega, mis looks liigset bürokraatiat. Meie jaoks on oluline teada saada drooni omanik juhul, kui see kuskil alla kukub. See (register toim.) peab olema mõistlik, see ei tohi olla liialt koormav kasutaja ega edasimüüja jaoks. Eesmärk on kuritegelikku kasutust piirata.”
Hoolimata sellest, et juba poolteist aastat tagasi töötati lennuameti, tarbijakaitseameti, tehnilise järelevalve ameti ja andmekaitse inspektsiooni koostöös välja mehitamata õhusõidukite ehk droonide müügi ja lennutamise juhend puutub PPA üha rohkem kokku juhtumitega, kus droone lennutatakse keelualas.
