Aktiivse ning nutiteadliku lapsevanemana tegi talle muret koolide ebaühtlane tase digipädevuste õpetamisel ning esmalt asus ta oma laste kooli toetama, andes seal aegajalt IT ja internetiturvalisusega seotud tunde. Lisaks andis Diana Tagasi Kooli programmi raames teisteski koolides digiteemalisi loenguid ning küllaltki kiiresti kasvas väikesest hobist välja juba poole kohaga töö.

Sügisel kutsus tuttav haridustehnoloog teda koolitama juba tervet kooli ning info levides huvi järjest kasvas.

Kuna tegemist polnud Diana põhitööga ning vaba aega oli naisel tunduvalt vähem kui koolitusest huvitatud koole, siis pidi midagi ette võtma.

Ja nii tekkis tal idee kirjutada käsiraamat õpetajatele ja lapsevanematele, et nad saaksid ise lapsi õpetada turvalisemalt internetis liikuma. Lisaks otsustas ta teha õppematerjalid, et raamatut lugenud õpetajad saaksid vähese vaevaga ka oma teadmisi lastele edasi anda.

Paroolidest pornoni

Diana sõnul  on raamat täiesti sobilik põhikooliõpilastele iseseisvalt tutvumiseks. Algklassilastele teemade seletamiseks on igas peatükis ka väike juhend, et kuidas õpetaja või lapsevanem saaks lastele teemat just neile arusaadaval moel esitada.

Raamatus on 16 peatükki, millede sisu ulatub turvaliste paroolide loomisest pornoni, anonüümsusest ja suhtlemisest küberkiusamise ja fotodeni. Infot on nii selle kohta, mida iga valdkond tähendab, kuid ka sellest, mis ohud selles on ja kuidas neid õigesti vältida. Lisaks on iga peatüki lõpus ka viited täiendavatele materjalidele.

Raamatu koostamisel toetus Diana peamiselt oma teadmistele, konsulteerides siiski info kontrollimiseks varasemalt internetis avaldatu ning oma ala spetsialistidega.

Vanemad peaksid rääkima lastega võõrastega suhtlemisest

Koolis antud tundide kogemusest teab Diana rääkida, et hoolimata nutiseadmete ja internetiga üleskasvamisest ei ole internetiturvalisus lastel veres. Ja ta soovitab kõigil lapsevanematel lastele õpetada, et internetis kehtivad täpselt samasugused reeglid nagu näiteks tänaval liigeldes. Neid reegleid mitte teades ja järgides on ohtlikud olukorrad kerged tekkima.

Diana sõnul on üks olulisemaid teemasid, mida lastele selgitada, võõrastega suhtlemine internetis. Lapsed isegi ei teadvusta endale, et tegelikult suhtlevad nad võõraste inimestega iga päev näiteks mänge mängides.

Kuid tundides ei esita küsimusi vaid lapsed. Tihti tekib tunni käigus ka küsimusi õpetajatel – eriti tunduvad pedagooge kõnetavat paroolide ja viiruste teemad.

Oluline on tunda laste tegevuse vastu huvi

Diana arvates on kõige olulisem see, et lapsevanemad tunneks huvi selle vastu, mida nende lapsed internetis teevad. Raamatus on hirmutav lugu teise klassi tüdrukust, kes sattus pedofiiliga suhtlema Growtopia mängus, mis on üsna populaarne mäng kõigi algklassilaste seas. Laps peab tundma, et vanem on tema tegemistest huvitatud, sest ainult siis julgevad nad rääkida ka oma ebameeldivatest kogemustest.

Sääraseid olukordi on raamatus kirjeldatud veelgi ning Diana toob seal ka oma enda laste kogemustest näiteid. Näiteks kirjeldab ta olukorda, kus tema lapse pangakaardilt võeti järsku ühe mängu eest suur summa raha.  Olukorra välja selgitamine oli küllaltki aega ja närvesööv kogemus ning Diana loodab, et selle loo jagamine aitab teistel peredel sarnaseid kogemusi vältida.

Seega on tegemist ülevaatliku, mitmekülgse, aga samas väga lihtsas keeles kirjutatud internetiturvalisuse käsiraamatuga, mis tuleks läbi lugeda kõigil lastel ning täiskasvanuil, kes internetis toimetades end ebakindlalt tunnevad või kahtlevad oma teadmistes.

“Turvaline internet. Digimaailma teejuht” on saadaval erinevates Eesti raamatupoodides.