Uudis

Inimesi pahandab järjekordse infosüsteemi kasutuselevõtt, sest uus seadus ei luba arstiga e-kirja teel suhelda

Diana Ingerainen kontrollib väikest patsienti. Ta möönab, et e-kirja teel arstiga suhtlemise piirang ja uued infosüsteemid teevad inimeste meele kurjaks. Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix

Vähem kui aasta aja pärast hakkab kehtima uus Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus, mistõttu ei tohi arstid enam tundlike andmetega e-kirju saata.

Kuigi tegelikult ei tohiks uue üldmäärusega Eestis palju muutuda, sest ka praegu peavad arstid patsientide andmeid hoolikalt hoidma, kavandavad arstid uute infosüsteemide avamist.

Arstilt nõu vajavate sadade tuhandete inimeste jaoks võib aga suhtlus muutuda ebamugavaks ja abi saamine keerulisemaks.

Patsient: meili teel olen alati head nõu saanud

Perearstikeskuse Merekivi Perearstid patsient Mari (nimi toimetusele teada – toim) tõdes, et kui tema perearsti professionaalsuses pole siiani olnud põhjust kahelda, siis patsiendi seisukohast on muutus üsna ebameeldiv. “Senini on meie suhtlus olnud kiire ja meeldiv. Minu perearst on olnud meili teel põhjalik, täpsustav ning alati kiirelt reageerinud,” lausus ta.

Seetõttu ei kujuta Mari ette olukorda, kus ta peab kõigepealt perearstikeskusega võtma telefonitsi ühendust, kus telefonid on niigi punased, eraldi aja kokku leppima ning seejärel keskusesse kohale minema. “Kui meilitsi suhtlus tõepoolest keelustada, siis see tähendaks, et nii ooteajad kui järjekorrad ukse taga pikenevad ja see oleks halvem nii tarbijale kui teenuseosutajale endale. Mõistan, et info minu tervisliku seisundi või akuutsete murede kohta on potentsiaalselt haavatav, kuid igapäevateenuse mugavuse huvides olen ma nõus kokkuleppel arstiga selle riski võtma,” lisas Mari.

MTÜ Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Diana Ingerainen möönis, et patsiendid pole muudatusega rahul ja ei võta mingi uue infosüsteemi kasutamist rõõmuga vastu. “Patsiendid on muidugi kurjad, et nad peavad nüüd kusagile sisse logima ning see pole enam nii lihtne ja kiire kui meilide saatmine,” lausus ta.

Loe ka: Sinu andmete lekitamine võib arstile või meditsiinifirmale tuua kuni 20 miljoni eurose trahvi

Arstide mure: inimesed saadavad kirju aadressilt kiisuke@…

Nimelt plaanib Järveotsa Perearstikeskus, mille juhataja ka Ingeraine on, järgmisest aastast üle minna e-perearstikeskusele ning meili teel suhtlemine jäetakse täielikult ära. Vaatamata patsientide nurinale teeb see otsus Ingeraineni sõnul elu ohutumaks. “Me tunnetame seda selgelt ja jääme siinkohal endale kindlaks. Telefon ja kohaletulek jääb alati, kuid meilitsi suhtlemine peab muutuma konkreetsemaks,” märkis ta.

Järveotsa Perearstikeskus hakkas e-perearstikeskust välja töötama seetõttu, et kõige suurem oht peremeditsiinis patsiendi ohutuse seisukohast on see, kui patsienti ei tuvastata korrektselt ning kasutatakse vale inimese andmeid.

“Näiteks meilitsi on väga palju e-kirjade edasi-tagasi põrgatamist, et saada aru, kes see patsient on. Inimeste meili-aadressid on sageli kallike@… või kiisu@…, mis ei räägi absoluutselt nende nimest,” illustreeris Ingerainen olukorda.

“Tuvastamine on ääretult oluline, et ei juhtuks valede inimeste nõustamist või ravimite väljapetmist. Väga oluline, et esmane kontakt oleks korrektne,” rõhutas arst ning lisas, et kui patsiendi terviseandmed lekivad näiteks hot.ee või gmail.com aadresside kaudu, siis jääb ikkagi tervishoiutöötaja süüdi. “Ma võin meilitsi vastata, et broneerime visiidi aja, kuid näiteks patsiendi vereanalüüsi vastuseid ma meili teel edastada ei tohi,” selgitas tohter.

E-perearstikeskus

Patsientide kaebus: nõu ei saada piisavalt kiiresti

Eesti Patsientide Liidu tegevjuhi Kadri Tammepuu sõnul on uus kord mõtteülesanne arstidele, et kogu suhtlus patsiendiga toimiks õigusaktide kohaselt. Arstil on võimalik võtta patsiendilt nõusolek, et ta nõustub sellega, kui konkreetne arst avaldab talle tema delikaatsed isikuandmed, kas e-kirja või telefoni teel.

Kuid koos klausliga, et nõusoleku saab ka tagasi võtta. “Patsient saab oma andmetega teha, mida ta tahab ning anda arstile erinevaid nõusolekuid nende kasutamiseks,” märkis ta.

Tammepuu sõnul suhtlevad enamasti arstid patsientidega füüsiliste visiitide käigus, kuid kasutatakse ka telefonikonsultatsiooni ja jagatakse infot e-posti teel. Ükski neist viisidest pole automaatselt keelatud, oluline on, millist infot selle kontakti käigus vahetatakse. “Näiteks kui arst lepib e-posti teel kokku visiidi aja või helistab patsiendile ja annab teada, et analüüsid olid korras, siis seal ei sisaldu tundlikku infot. Kui aga edastatav info sisaldab terviseandmeid, mis analüüsidega tegu oli või milliseid tulemusi analüüs sisaldas, siis tuleb arsti poolt kasutada võimalusi, kus patsiendi isik infosaajana on tuvastatud,” selgitas ta.

“Üldiselt on enamike patsientide ootus saada arstilt vastuseid kiiresti. Pigem kaevatakse, et arstilt ei saa infot kätte, kui et arst seda kergekäeliselt oleks välja jaganud. Suhtluse suunamine turvalisemasse kanalisse, kus patsient peab oma isiku tuvastama ID-kaardi või mobiili-ID-ga, võib mõnedes ka nurinat põhjustada. Aga eks siis tuleb inimesele rahulikult põhjusi selgitada,” sõnas Tammepuu.

Probleem võib tema sõnul olla hoopis vastupidises – et teenus muutub inimese jaoks kohati kohmakamaks ja mugavuse osas ebaühtlasemaks, olenevalt arstist või haiglast.

“Kui haigekassa rahastataks tulevikus ka digivisiite, siis kindlasti kasutaksid patsiendid enam turvalise videosilla vahendusel nõustamise võimalust. Selle muudatuse sisseviimiseks praegu töö käib,” lisas Tammepuu.

Arstide liit: kellelgi pole ettekujutust, mis tuleval aastal toimuma hakkab

Samas on terviseprobleeme sagedamini eakatel, kellele uue tehnoloogia kasutamine on võõras ja kes soovivad jätkata nn vanade võimalustega – telefonikonsultatsiooni ja ise kohale tulemisega. Tammepuu sõnul oleks seega väga tervitatav, kui uute lahenduste puhul neid eripärasid arvestataks, kus digilahendus on väga lihtsalt kasutatav koduse televiisori kaudu või eakaid abistaks tugiisik.

“Kui aga püüda jätkata vanade teenuse mudelitega, samas karmistada andmekaitsenõudeid, siis tähendab see ilmselt ka füüsiliste visiitide arvu kasvu, mis on ebamugav patsientidele, kulutab mõttetult tervishoius raha ja ravijärjekorrad seetõttu ainult pikenevad,” möönis patsientide esindaja.

Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug usub, et uus kord suuri muutusi ei too, kuna arstitudengitele hakatakse tänapäeval õpetama esimesest kursusest saati, kuidas tundlike andmetega ringi käia. Samas tõdes ta, et ega kellelgi pole ju praegu selget ettekujutust, et mis tuleval aastal täpselt toimuma hakkab ning kitsaskohad võivad ilmneda alles siis, kui üldmäärus on juba mõnda aega kehtinud. “Ma ei usu, et midagi oluliselt muutub, kuid võib-olla juhtub see, et informatsioon hakkab ka meditsiinis aeglasemalt liikuma. Seda ei saa välistada,” tõdes Aug.

Alternatiivsed kanalid

  • Riik on turvalise kanalina loonud www.digilugu.ee patsiendiportaali. Eakamad võivad volitada mõnda nooremat sugulast sealt andmete vaatamiseks. Kuna digiloost näeb inimene enda terviseinfot tagantjärgi, siis igas olukorras see ei sobi.
  • Perearstid on loomas suuremate võimalustega mugavamat turvakanalit, kus patsient saab visiidiaja valida või tühistada, kordusretsepti tellida, haiguslehe lõpetada, täita tervisepäevikut või küsida arsti käest nõu.
  • HIV positiivsetele on rakendumas mobiilis hINF digilahendus, mille kaudu saab asendada füüsiliselt arsti juurde kohalemineku digivisiidiga, näha analüüsitulemusi ja küsida arstilt nõu.

Allikas: Eesti Patsientide Liit

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.