Lisaks on menetlusse jõudnud kaasus, kus ühes haridusasutuses hakati konkreetseid töötajaid ning nende töökohustuste täitmist kaameratega jälgima.

Huviringist fotode postitamiseks peab küsima luba

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) avalike suhete nõuniku Signe Heibergi kinnitusel ei ole inspektsioon põhjalikku ülevaadet haridusasutuste andmetöötlusreeglitele vastavuses olemise kohta isikuandmete kaitse üldmääruse kehtimise ajal veel teinud. Kas ja millal võiks inspektsioon sellise ülevaate teha ei osanud ta öelda, kuid ta ei välistanud, et kunagi nad seda teevad.

Heibergi sõnul on koolide ja lasteaedade töötajatel olnud enim küsimusi pilditamise ja fotode ning samuti nimekirjade või õpitulemuste avaldamisega.

“Tuues näiteks pildistamise teema, siis reeglid ei näi olema tõepoolest veel selged, sest nõuandetelefonis uuritakse, kuidas siis ikkagi on, kas haridusasutus tohib keelata piltide tegemise oma üritustel? Haridusasutus võib oma territooriumil kehtestada reeglid pildistamise ja filmimise kohta ning selguse huvides on väga soovituslik, et seda ka tehtaks. Kuid avalikus kohas (nt aktusel, kooli jõulupeol jne) isiklikuks otstarbeks pildistamise või filmimise keelamiseks siiski alust ei ole ka sisereeglitele toetudes,” ütles ta.

Lihtsustatult öelduna võivad lapsevanemad koolis toimuvatel üritustel teha oma lastest pilte, kuid seda vaid isiklikuks otstarbeks ehk kui fotodel on näha ka teisi lapsi, siis ei tohi neid fotosid näiteks sotsiaalmeedias jagada.

Ettevaatlik peab olema ka uurimustööde avaldamisega

Teiseks kaudseks mõõdikuks haridusasutuste andmekaitse teadlikkusest on kaebused, mida AKI on saanud koolide või lasteaedade tegevuse kohta vanematelt ja ka töötajatelt. Heibergi sõnul ei tule kaebusi sisse massiliselt, aga võib täheldada, et üks murekoht on andmetele juurde juurepääsu võimaldamine ja andmete avaldamine veebiküljel.

“Haridusasutuste töötajad ei ole kursis, et kui näiteks avaldamise kohustus ei tule seadusest, tuleb selleks küsida nõusolekut. Üks juhtum, mida AKI viimasel ajal on menetlenud oli kooli veebilehel avaldatud õpilaste uurimistöödega, mis sisaldasid kolmandate isikute fotosid ja teisi andmeid, mille avaldamiseks polnud nõusolekut võetud. Kuna õiguslikku alust uurimustööde avaldamiseks ei olnud ja puudusid nõusolekud, tegi inspektsioon ettepaneku uurimustööd veebilehelt eemaldada ning kool on sedamoodi ka toiminud,” kirjeldas ta.

Avalike suhete nõuniku sõnul on veebilehtedel ilma loata avaldatud fotosid huviringidest jättes arvestamata, et fotodel olevatelt lastelt või nende vanematelt peab avaldamiseks luba küsima.

Kuid inspektsiooni menetlusse on jõudnud ka juhtum, kus ühes haridusasutuses hakati töötajaid ning nende töökohustuste täitmist kaameratega jälgima. Heibergi sõnul ei anna seadus alust kaamerate salvestisi sellisel eesmärgil kasutada.

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab võimaluse kooli territooriumile paigaldada nn jälgimisseadmed põhjendusega ennetada ohustavaid olukordi ja kiiresti reageerida, kui selleks tekib vajadus. Kuid võimalus tekitab kiusatust sel teel saadud andmeid kasutada laiemalt, näiteks distsipliini tagamiseks, tööaja kontrollimiseks,” täpsustas ta.