Justiitsministeerium on parasjagu loomas oma töörühma, mis analüüsib just e-valimiste vastavust kehtivatele regulatsioonidele ja seadustele ehk võtab Kingo e-valimiste töörühma esialgse ülesande endale.

Ministri soovitusel võeti nimekirjast maha kaks olulist punkti

Geeniusele teadaolevalt soovis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) töörühma sisu esialgu salastada, kuid sellele olid töörühma liikmed vastu. Salastatud on vaid see osa, kui töörühma laualt käivad läbi AK märkega dokumendid.

Selle asemel, et kaardistada ära e-valimisi puudutavad vajakajäämised regulatsioonides või seadustes, oodati töörühma liikmetelt nimekirja e-valimiste murekohtadest.

Töörühma esialgsele eesmärgile pööras kolmanda koosoleku käigus tähelepanu Heldur-Valdek Seeder, kes on e-valimisi korduvalt kritiseerinud. Seeder pakkus välja, et kuna liikmetelt oodati murekohtadest ülevaadet, siis peaks sinna juurde lisama ka, millist regulatsiooni või seadust see murekoht puudutab.

Tema arvamuse peale pakkus minister välja, et esmalt tuleks tegeleda tehniliste aspektidega ehk tuua välja probleemid ja vaadata, mida annaks muuta või parandada.

Ainus, toimetusele teadaolev murekoht (toimetus ei ole artikli avaldamise hetkeks saanud tutvuda kõigi murekohtadega toim.), mis oli esialgse eesmärgiga kooskõlas puudutas Liia Hänni poolt väljapakutut. Hänni soovis, et erakonnad sõlmiksid laia poliitilise kokkuleppe, milles kinnitatakse, et erinevatesse valimisviisidesse suhtutakse neutraalselt.

Kuigi analoogne kokkulepe juba eksisteerib ei peeta sellest Hänni väitel kinni kuna e-valimiste valimistulemused on erakondade poolt avalikult kahtluse alla seatud.

Töörühma protokolli kohaselt märkis minister Kingo Hänni ettepaneku peale, et töörühma eesmärk ei ole tegeleda poliitikaga ega muuta seda, kuidas keegi e-valimistest mõtleb, vaid uurida võimalusi, kuidas muuta e-hääletamise süsteem läbipaistvamaks ning turvalisemaks.

“Sellest tulenevalt ei ole tõstatatud murekohal otsest puutumust töörühma eesmärgiga ning see tuleks murekohtade nimekirjast välja võtta,” seisab protokollis.

Täpselt nii nagu minister soovis ka läks, murekoht võeti nimekirjast välja.

Töörühma juht: sisu ei ole muutunud, vaid täpsustunud

Töörühma juht Raul Rikk ütles Geeniusele, et töörühma sisu ei ole otseselt muutunud, vaid täpsustunud. Rikki sõnul keskendutakse töörühmas nendele kohtadele, mis on ühiskonnas murekohtadena tõstatunud.

“Algne sõnastus, mis töörühma kokkukutsumisel kirja sai täpsustus esimeste koosolekute käigus. Seda võib küll öelda, et fookus ei ole olemasolevate protseduuride hindamist ainult regulatsioonide (või seadustega toim.) vaid kas ühiskonnas on e-valimiste osas ühiskonnas mure ja neile murekohtadele lahenduste leidmine,” sõnas ta.

Rikki sõnul puudub hetkel populaarteaduslik materjal või kirjandus, mis seletaks lahti e-valimiste süsteemi ülesehituse. Seda ei ole tema sõnul vaja õigusaktidega reguleerida, kuid teavituse osas peaks selle probleemi ära lahendama.

Töörühma juhi sõnul formuleerub antud töörühma lõppraporti järgselt veel uusi töörühmi, mis hakkavad konkreetsemate probleemidega tegelema. Ühe sellise punktina tõi ta välja punk 19, mille pakkus välja minister Kingo.

Kui ühel hetkel käis meediast läbi info, et töörühmas on 30 punktiline murekohtade nimistu, siis tänaseks on neist sõelale jäänud 24 murekohta.

Geeniuse ajakirjanikuga peetud telefoniintervjuus ütles Rikk, et ühe murekohana arutati võimalust, et valimispäeval saaks e-häält valimisjaoskonnas üle hääletada. Ajakirjaniku tähelepanu juhtimise peale, et selline muudatus on seadusesse juba tehtud sõnas Rikk, et siin ongi olnud teavitamise küsimus.