Sel sügisel asus uue valitsuskoalitsioonis ametisse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Uurisime intervjuus ministrinägemustEesti IT seisukorra kohta ja tema plaane, mida ta tahab ellu viia.

Eestil pole varem infotehnoloogiaministrit olnud, nii üllatav kui see ka pole. Mida see siis päriselt tähendab, et IT on nüüd ka ministri ametinimetuses?

Eelkõige tähendab see seda, et Eesti seab IT kui meie ühiskonna jaoks olulise valdkonna eest vastutuse selgelt ühele ministrile.

Minu jaoks on see eelkõige vastutus edendada e-riiki ja aidata kaasa Eesti infotehnoloogia ettevõtete arengule. Eesti avaliku sektori IT on pälvinud laialdast tunnustust, kuid arenguruumi on küllaga. Märgatavalt kehvem on seis erasektori IT teadlikkusega ning siin on võimalik teha suur samm, et kõik majandussektorid suudaksid infotehnoloogiat targalt ära kasutada.

Millised on digivaldkonnas suurimad väljakutsed, mida te oluliseks peate?

Riigi sees on oluline kaardistada kõik haldusprotsessid, määrata nende peremehed ja automatiseerida kõik tegevused, mis toimivad veel eelmise sajandi loogika alusel. Kõik registrites olevad andmed peavad olema riigiametite vahel ristkasutuses, võttes loomulikult arvesse andmekaitse reegleid. Kodaniku suhe riigiga peab olema võimalikult lihtne. Nullbürokraatia eesmärgi suunas on veel piisavalt pikk tee ja me ei saa jääda imetlema seda, mida oleme teinud, sest ka teised riigid astuvad sama rada ja võivad ka mööda astuda, kui me ei ole küllalt ambitsioonikad.

Eesti IT ettevõtjad on müünud Eestis väljatöötatud lahendusi mitmetes riikides, kuid võimalusi on veel küllalt. Soovin aidata kaasa IT-teenuste ja -toodete ekspordile, Eesti e-riigi ja digilahenduste tuntusele välismaal.

IT sektoris on suur puudus spetsialistidest. Oluline on panustada Eesti võimesse kasutada ära meil tekkinud teadmiste baasi ning anda neid teadmisi edasi võimalikult laial rindel. Alustades programmeerimise õppimisest algklassides, reaalainete tugevast tasemest põhikoolis ning lõpetades eri- ja kõrgharidusega kõigis suuremates Eesti linnades. Ka täiskasvanute ümberõpe võib olla vahend tööjõupõua leevendamiseks IT sektoris.

Üks kuum teema on lairiba-internetiühendus Eestis ehk kas iga inimene peaks saama koju kaabli kiire ühendusega või kasutama selleks mobiilioperaatorite teenuseid. Milline teie nägemus on ja kas lairibavõrgu väljaehitamine jätkub?

Kiire internetiühendus igas kodus on oluline, sest selleta muutuvad sisutuks kõik nullbürokraatia jõupingutused riigi tasemel, kui inimene peab riigiga suhtlemiseks ikkagi füüsiliselt pika maa läbi sõitma.

Tehnoloogia areneb kiiresti ning 5G mobiiltehnoloogia rakendudes võib olla piisab andmevahetuse kiirusest ka mobiilioperaatori abil. Samas on kindlasti kohti, kus mobiilside ei ole piisavalt hea.

Lairiba baasvõrgu ehitus jätkub ja eesmärk on tuua kaablivõrk võimalikult lähedale kõigile kasutajatele. Uus valitsusliit on eraldanud täiendavalt 20 miljonit eurot viimase miili väljaehitamisse.

See ei ole kindlasti piisav selleks, et tagada kaabliühendus kõigile, kuid midagi saab selle eest lisaks siiski ette võtta. Kuidas täpselt ja millised meetmed me selleks välja töötame, on lähikuude analüüsi ja sealt tulevate otsuste teema.

Eesti IT-sektoris tegutsevad ettevõtted ütlevad, et tööjõudu on vähe. IT-insenere ei vaja ainult nemad, vaid ka muudes sektorites tegutsevad ettevõtted, sest räägitakse järjekordsest tööstuspöördest. Mida riik selleks tegema peaks ja mida teeb?

Nagu juba öeldud, on spetsialistide puudus keskne mure, mis hoiab tagasi meie e-ühiskonna ja majanduse digitaliseerimise arengut.

Riik peab leidma võimalused kiiremateks muudatusteks haridussüsteemis, eelkõige selles, mida me ühiskonnana hariduselt tellime. Oluline on laiem võimalus saada inseneriharidus ja seda erinevatel haridustasemetel, et oleksid olemas digiühiskonna doktorid ning ka digiühiskonna spetsialistid tootmisettevõtetes ja riigiteenistustes.

Ma soovin näha, et inseneri elukutse ühiskonnas oleks enam tunnustatud lisaväärtuse loojana ning selle pinnalt eelistaksid noored karjääri planeerimisel eelkõige sekkuda tulevikumajanduse kesksetesse teemadesse selmet olla advokaat või pankur.

Eelmise peaministri kokkukutsutud majandusarengu töögrupp hindas, et Eesti ettevõtjad ei tea ega pea oluliseks, kuidas nad oma äri digitaliseerida saavad. Kas peate seda probleemiks? Mida selleks siis teha?

Eesti konkurentsivõime seisukohalt on see loomulikult probleem. Asjade tegemine nii, nagu seda on juba kakskümmend aastat tehtud, hoiab kinni tööviljakuse tõusu, viimane omakorda surub meid nn keskmise palga lõksu.

Ainult siis, kui rakendame parimat juhtimis- ja tootmispraktikat, saame reaalselt võistelda Saksa või Rootsi tootmisettevõtetega ning tagada paindlikkus ja kvaliteet, mis võimaldavad nõuda oma toodete eest kõrgemat hinda. Senine praktika, kus saime loota odavamatele tootmissisenditele, eriti tööjõule, on tänaseks aeguv strateegia. Täna on paljud ettevõtted, kes töötavad ekspordile, oma äri ka juba digitaliseerinud või vähemalt alustanud sellega.

Kuigi iga ettevõtja vastutab eelkõige iseenda ees ja minister ei saa anda korraldust teha uuendusi, on riigil võimalik positiivse sekkumisega protsesse siiski mõjutada. Seetõttu on järgmistel aastatel plaanis tööstusettevõtete digitaliseerimisele kaasa aidata Norra finantsmehhanismi rahastuse abil ning tõsta tööstusettevõtete juhtide teadlikkust digitaliseerimise vajalikkusest. Selleks ette nähtud summad on üsna soliidsed ja võiksid õige investeerimise korral Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimisele märkimisväärselt kaasa aidata.

Neile, kes juba tööl käivad, on aga valdkondade esindusorganisatsioonid küsinud sotsiaalmaksu lage, kuna nii oleks parem luua kõrgepalgalisi töökohti. Ja see oleks eeldus majanduskasvule. Koalitsioonilepingusse see siiski ei jõudnud, miks?

Ettevõtluse motivatsioonipakett on laiem teema kui ainult sotsiaalmaksu lagi. Pensionisüsteemis ja eriti meditsiinis on täna raha puudu ning lae seadmisel tuleb leida võimalusi, kuidas kompenseerida puudujääv osa. Tänase Eesti maksusüsteemi tervikmõju on regressiivne ning sotsiaalmaksu lagi ei lahenda seda muret. Võimalike maksuerisuste shsotsiaalmaksu analüüs on valitsusliidul siiski plaanis. Teeme seda koostöös rahandusministriga ja tuleme konkreetsete ettepanekutega varakevadeks välja. Selleks on ette nähtud alates 2018. aastast ka eelarvelised vahendid, kuna vähemalt esialgu toovad maksuerisused kaasa riigieelarvesse miinuse.

Eesti e-riigi maine seostub üha rohkeme-residentsusega. Millne on selletulevik?

E-residentsuse edu sõltub eelkõige sellest, kuivõrd sisukaid e-teenuseid saavad e-residendid Eesti õiguskeskkonnas kasutada. Hiljuti avanes võimalus avada pangakonto ilma füüsilise kohaleilmumiseta pangakontorisse.

Kui me suudame luua sarnaseid e-teenuseid, mis katavad kogu ettevõtluse eluringi asutamisest lõpetamiseni ning on olemas võimalused neid teenuseid pakkuda inglise ja vene keele kõrval ka teistes levinumates keeltes, siis saab e-residentsus endale sellise sisu, mis võimaldab Eesti teha tõeliseks e-ärikeskkonnaks, mis pakub näiteks IT või finantsvaldkonna ettevõtjatele Pariisist, Londonist või Bratislavast kiiret äri alustamise võimalust ning õiguslikult kindlat ja bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonda pikemaks toimetamiseks.

E-residentsuse programmi edendamiseks eraldas Riigikogu täiendavalt 200 tuhat eurot 2017. aasta eelarvesse.

Fotod: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix