26 kirja saanute seas oli teiste hulgas Eesti Apteekrite Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon.
“Peame oluliseks pöörata suuremat tähelepanu ettevõtjate võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse tagamise valmiduse ning küberintsidentidele reageerimise võimekuse tõstmisele,” seisis Sutti kirjas.
Küberrünnaku ohvriks langemise riski vähendamiseks soovitab minister üle kontrollida, kuidas ettevõttes on süsteemide küberturvalisuse tagamine korraldatud ning vajadusel ajakohastada selle korraldust ja rakendatavaid meetmeid.
Peaasjalikult on toodud välja põhitõed ehk tarkvara peaks olema pidevalt uuendatud ja paigaldatud peaks olema ka viiruse ja pahavara kaitse tarkvara viimasele versioonile.
“Paroolihalduse puhul loobuge mugavusest, kaotage paroolita ligipääsud ettevõtte arvutis või oma töö-/isiklikus telefonis, kaotage ka ühiskasutatavad lihtsa parooliga kontod, kasutage tugevaid paroole ning perioodiliselt vahetage neid,” keelitab Sutt.
Samuti soovitab ta võtta kasutusele mitmikautentimine või võimaluse korral biomeetriapõhised ligipääsumehhanismid ning kus süsteemid võimaldavad, peaks kasutama Smart-ID, ID-kaardi või mobiil-ID lahendusi.
Sutt rõhutas Ukraina, Vene ja Valgevene tarkvara osas, et on oluline automaatseid uuendusi pigem vältida ning olla väga kindel, et saadetud uuendus on vajalik ja ka autoriseeritud tootja poolt.
