Uudis

Jakob Rosin: Kuidas Ameerikas asuv inimene mind Tallinnas lumehangest päästis

Kaader Aira reklaamklipist.

Aira on rakendus, mis võimaldab inimesel, kes ei näe, teha videokõne professionaalsele abistajale, kes teda siis erinevates tegevustes, mis nägemist vajavad, abistada saab.

Tüüpiline Tallinna talv. Tänav on libe ja lund täis, hästi aru ei saa, kus on kõnnitee ja kus muda ja muruplats. Eriti kui sa mitte midagi ei näe ka. Kui ma end viie minuti jooksul juba seitsmendat korda põlvini lumehangest avastan, annan alla ja võtan taskust telefoni.

Avan rakenduse Aira ja vajutan helistamisnupule. Neli sekundit hiljem võtab mu kõne vastu kusagil USAs asuv Ashley. “Tere. Mul oleks vaja jõuda tööle, aga jube palju lund on igal pool,” räägin ma talle, iseenesest mõista inglise keeles.

Ashley kulutab kümmekond sekundit, et avada enda ekraanil Google Maps, mis näitab nüüd kaardil minu täpset asukohta ning teekonda Geeniuse kontorini. Sest see aadress, kus ma töötan, on juba minu Aira kontole salvestatud, seega ei pea ma eestikeelset tänavanime inglise keelde tähthaaval ütlema hakkama.

Lisaks näeb Ashley ka minu telefoni kaamera pilti ja tuvastab, et olen tõesti kõnniteest kolm meetrit kõrvale kaldunud. Tema juhendamise saatel jõuan aga õigele rajakesele tagasi ja asun seda mööda õiges suunas minema. Abistaja Ashley juhatab pidevalt, kuhu poole veidi pöörata, et ma õigel rajal püsiksin.

“Sulle tuleb vastu üks ema lapsevankriga. Astu paar sammu paremale, saad temast paremalt mööda.” Ja nii ongi. Ema lapsega saab kenasti mööda, kui tuhandete kilomeetrite kaugusel olevat Ashley’t poleks olnud, oleks tekkinud piinlik hetk.

Sest igalpool on lumehanged ja ega väga hästi ei teaks ka, kuhu astuda. Või et see ema lapsega seal üldse on.

Jõuame Ahtri tänavani, mida tuleb ületada, seega Ashley juhatab mind sebrani. Seda, millal teed ületada, ta aga ei ütle. Sest kõigest hoolimata on videopildis poole kuni sekundi pikkune viivis. Ja kuna ristmik on reguleerimata, juhtub siin poole sekundiga palju. Ja kõigest hoolimata vastutan ju ikkagi mina.

Aira on USAS, Austraalias, Kanadas ja Inglismaal tegutsev idufirma, mis loobki videoühenduse abivajajast pimeda ja abistajast nägija vahel, kes on läbinud koolituse ning oskab infot edastada ja kirjeldada nii, et oluline saaks öeldud.

Kusjuures abi ei pea küsima vaid tänaval orienteerudes. Mina olen videokõneabi kasutanud näiteks kinos, paludes endale filmi kirjeldada, või väga lihtsate koduste asjade puhul, nagu näiteks veenäidu kindlaks tegemine või pesumasina ekraanilt järele jäänud aja lugemine.

Nagu öeldud, saab teisel  pool maakera viibiv abistaja ligi Google Maps kaartidele, nähes sealt minu praegust asukohta ning vajalikku teekonda, et ta oskaks mind juhendada õigesse kohta.

Kui teekond on aga liiga pikk, saab abistaja tellida minu Uberi konto kaudu minu praegusesse asukohta Uberi, määrata ise ka sihtpunkti ning jälgida, kus auto on ja milline auto täpselt vastu tuleb. Või saab ta kasutada TeamViewerit, et aidata mul arvutis mõnes halvasti kasutatavas tarkvaras mõnda nuppu vajutada….

Kogu see lõbu ei ole sugugi odav, minimaalne pakett Aira teenust maksab 30 dollarit kuus ning sisaldab vaid 30 minutit kõneaega, 110 euro eest kuus saab juba aga 200 minutit kõneaega.

Kole hind, aga kui arvestada, et see aitab mul kokku hoida igakuistest 30eurostest taksoarvetest, siis tegelt on kokkuhoid märkimisväärne.

Väikest lõiku Aira kasutamisest Tallinna tänavatel saab näha ka tänaõhtuses ETV saates Suud Puhtaks.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.