Juno lugu: mida teeb Guinnessi rekordeid võitnud sond Jupiteri juures

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
pia20703.jpg

Varsti täitub viis aastat hetkest, mil 5. augustil 2011startis maaltCape Canaverali kosmodroomilt rakett, mis kandisJuno nimelist kosmosesondi. Nädalapäevad tagasi4. juulil 2016 jõudis sond Jupiteri orbiidileeesmärgiga uurida planeedi tekkelugu, seda kas sel on tahke tuum ning vaadelda planeedi magnetvälja ja gravitatsiooniväljade muutumist. Seda kõike, et teada saada, kuidas tekkis Jupiter, päikesesüsteem ja Maa.

Kreeka mütoloogiast pärit loo kohaselt kattis Jupiter end pilvedega, et varjata oma pattusid. Tema abikaasa, Juno, suutis aga pilvedest läbi näha ja saada aimu Jupiteri tõelisest olemusest. Nii suudab ka NASA kosmosesond uurida läbi pilvkatte ja saada teada näiteks seda, kui palju vett planeedi atmosfääris sisaldub.

Cape Kanaverali kosmodroomilt startinud Juno tegi oma reisi esimese osa Atlas 5 raketi seljas, mis kandis seadme maa orbiidile. Enne raketist lahkumist pani see Juno pöörlema, kiirusega umbes 1,4 pööret minutis. 54 minutit peale starti eraldus Juno raketist, avas ja lukustas oma päikesepaneelid ning asus akusid laadima. See protsess vähendas pöörlemiskiirust kolmandiku võrra.

Peale kaks aastat maaelliptilisel orbiidil tiirlemist naases Juno maa lähedusse, kasutades planeedi gravitatsiooni, et saada hoogu lendamaks Jupiteri juurde. Säärast astro-akrobaatikat nimetatakse gravitatsiooniliseks rakulkaheiteks. Maakera justkui heidaks Juno endast eemalekasutades selleks oma gravitatsiooni jõudu. Juno sai heitestkiiruseligi 3,9 kilomeetrit sekundis.

2,8 miljardit kilomeetrit reisinud kosmosesond sooritas Jupiteri atmosfääris vastupidise manöövri. Piltlikult öeldes haaras jupiter Juno endaga kaasa, pidurdades nii viimase liikumiskiirust. NÜüd on Juno Jupiteri orbiidil, kus ta sooritab kaks53 päeva kestvat tiiru, enne kui taas atmosfääri sukeldub.

Peale seda on Juno 14 päeva kestval polaarorbiidil, mistähendab, et aparaat lendab iga tiiruga üle mõlemast Jupiteri poolusest. Selle orbiidi ajal mõõdavad infrapuna ja mikrolaine sensorid Jupiterilt lähtuvaid signaale, mis annavad informatsiooni planeedil sisalduva veeja seega ka hapniku kohta. Teised sondi pardal asuvad instrumendid mõõdavad Jupiteri gravitatsiooni ja magnetväljade tugevust ning paiknemist. Missiooni lõpuks 2018. aastal on Juno teinud Jupiteri ümber juba 37 tiiru. Selle aja peale on aga mitmed selle seadmed töö lõpetanud, kuna Jupiteri ümbritseb tohutult suur radiatsioon.

Osad Juno instrumendid asuvadradiatsioonikambris, mille sentimeetripaksused titaanist seinad kaitsevad ning varjestavadseadmestikku ohtliku kiirguse eest.

Pärast oma 37.tiiru võtab Juno ette orbiidilt lahkumiseja suundub Jupiteri atmosfääri. Seal saab seetõenäoliselt liigse koguse radiatsiooni ja lakkab töötamast, põledes planeedi atmosfääris lihtsalt ära.

Selle nädala alguses alustas Nasa Juno teaduslike seadmete käivitamist, mis peagi asuvad koguma hulka informatsiooni ühe meie suure päikesesüsteemi naabri kohta.

Päikeseenergial töötav Juno kosmosesond on oma energiasüsteemi poolt eriline. Kui tavaliselt kasutatakse päikeseenergiat maad ümbritsevate satelliitide ja teiste maa lähistel liikuvate kosmoseaparaatide energiaga varustamiseks, on nüüd päikest püüdmas ka 882000000 kilomeetri kaugusel Jupiteri orbiidil asuv Juno. Kolm suurt päikesepaneelidega kaetud tiiba stabiliseerivad Junot ning varustavad teda ka energiaga. Need on suurimad päikesepaneelid, mis üldse kunagi planeedi uurimiseks mõeldud sondile paigaldatud.

Juno pälvis ühe Guinnessi maailmarekordi ka selle eest, et on nüüd ametlikult kaugeim päikeseenergial töötav kosmosesõiduk. Teise Guinnessi rekordi sai aparaat selle eest, et on ka kõige kiiremini lennanud kosmosesõiduk.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.