Uudis

Justiitsministeerium analüüsib, kas inimeste asukohta tohib mobiilide kaudu jälgida

Artikli sisu täpsustatud 20. märtsil kell 12.20 ja 13.02

Justiitsministeerium on hakanud analüüsima, kas riik tohib jälgida nende inimeste asukohta mobiiltelefonide kaudu, kes peaksid karantiinis püsima.

Sellisest võimalusest on mitmete pressikonverentside vältel rääkinud eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning siseminister Mart Helme. IT-minister Kaimar Karu sõnul ei ole valitsuse eesmärk saavutada politseiriiki, kus paljude inimeste detailset liikumist jälgitakse.

Kuigi tehniliselt on selline asi teostatav vajab see koostööd ka sideoperaatoritega, kes ei ole selle osas üldse positiivselt häälestatud. Telia hinnangul riivab see inimeste eraelu ning see võrduks jälitustegevusega.

Karantiini eiramise eest määratakse 2000 eurone sunniraha

Selle nädala teisipäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Ratas, et valitsuse erikomisjon on arutanud võimalust hakata karantiini määratud inimeste asukohta jälgima mobiiltelefonide kaudu. Ratase sõnul ei ole välistatud, et seda võimalust ka reaalselt rakendatakse.

Rahandusminister Martin Helme ja peaminister Jüri Ratas.Foto: Stenbocki maja/Raigo Pajula

Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Katrin Lunt kinnitas Geeniusele, et just selle küsimuse analüüsimisega nad ka hetkel tegelevad. Tema kinnitusel tuli korraldus neile riigikantseleist ning lisaks analüüsile arutletakse sellise võimaluse rakendamist.

Eile selgus, et karantiini tingimusi mittetäitvat inimest ootab 2000 euro suurune sunniraha, kuid kuidas kontrollitakse karantiini täitmist ei ole eriolukorra juht Ratas veel täpsustanud.

Operaatorid ei suhtu võimalusse positiivselt

Geenius suhtles sel teemal kõigi kolme sideoperaatori esindajatega ning neist oli kõige otsekohesem Telia, kelle esindaja sõnul oleks sellisel kujul inimeste positsioneerimine ja jälgimine ebaproportsionaalne vahend.

“Arvestades seda, kui palju see riivab inimeste eraelu ja lisaks annaks see ka valeinfot, näiteks jätab inimene poodi minnes telefoni koju. Sisult oleks tegu jälitustegevusega, mille teostamiseks on seadusega kehtestatud väga selged ja ühesed alused, millest peab kinni pidama ka eriolukorras,” kirjutas Telia esindaja kirjalikus vastuses.

Tele2 ütles, et nemad nõustuvad minister Karuga, et enne lõpliku otsuse tegemist tuleb valitsuse tasandil kõik aspektid väga hoolikalt läbi mõelda ja kaaluda.

“Usume, et meetme proportsionaalsust hinnatakse enne selle rakendamist väga põhjalikult ning juhindume eriolukorra juhi korraldustest,” lisas Tele2 kommunikatsioonibüroo vahendusel.

Õigusliku aluse osas ootab sisendit ka Elisa, kelle esindaja ei soovinud teemat lähemalt kommenteerida.

AKI sõnul peab ka eriolukorra ajal juhinduma seadustest

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul ei ole nad kirjeldatud võimalust lähemalt analüüsinud ning saavad anda väga üldise seisukoha, mille kohaselt peab ka eriolukorra ajal juhinduma kehtivatest seadustest.

“Hädaolukorra seaduse § 24 lg 2 annab hädaolukorra juhile küll õiguse anda korraldusi eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutustele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvatele isikutele, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi, kuid korralduste andmisel ei ole võimalik minna üle või mööda valdkondlikes eriseaduses toodud volitustest ning normidest”, ütles ta.

Hädaolukorra seaduse alusel antud korraldused peavad tema sõnul õigusakte arvestama ehk ei tohi õigusaktides antud pädevusi ületada. Samuti peavad need korraldused arvestama ka eriseadusi, mis kehtivad nii eraettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele.

Inspektsiooni kinnitusel sätestab isikuandmete kaitse üldmäärus, et elektrooniliste sideandmete, näiteks mobiilse asukohaandmete töötlemiseks kehtivad täiendavad reeglid, mis tulevad E-privaatsusdirektiivist.

“Viimane on aluseks elektroonilise side seadusele, mis on sätestanud, et asukohaandmeid võivad telekomiettevõtted anda välja kas anonüümitult või inimese nõusolekul,” lisas Heiberg. Isikustamata mobiilimasti andmete kasutamise võimaluse analüüsi tegemise ülesande on justiitsministeerium saanud riigikantseleilt.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses