Geenius sai telefoniga ka lähemalt tutvuda ning pööras katsetuse ajal sõrmejäljelugejale küllaga tähelepanu. Kui esialgu võib selle kasutamine veidi veider tunduda, siis pärast mõnekordset telefoni avamist tundub see igati loogiline ning uue asetusega harjumine ei võta kauem aega, kui näiteks tagaküljel oleva sensoriga harjumine.
Huawei lubaduste kohaselt peaks sõrmejäljesensor töötama ka siis, kui ekraan on märg või rasvane, seega peaks telefoni saama avada ka juhul, kui käed on mustad või kui õues ladistab vihma.
Sensor on näpu jaoks mugavas kohas ning avab ekraani sama kiiresti, kui iga teine tänapäevane sõrmejäljelugeja, Huwaei ise lubab aga, et see on 30% kiirem, kui nende varasemad sõrmejäljelugejad, kasutuses vahet aga näha pole.
Kuidas kõik muu tundub?
Lisaks sõrmejäljelugejale on telefonil pakkuda aga ka palju muud. Kuigi telefoni disainimise juures on vähemalt esiküljel selgelt aluseks võetud iPhone X, siis on seade silmale ikkagi meeldiv ning sobitub kenasti kätte, vaatamata sellele, et ekraani ümber pole enam eriti ruumi, kuhu näppe toetada.
Samuti ei saa esmase kiire katsetuse põhjal kuigi palju ette heita kaameratele. Lainurk-kaamera pakkumine on teretulnud täiendus ning sarnaselt talitas hiljuti ka näiteks Samsung. Kiirtest pole aga kaameravõimekuse testimiseks just parim viis, seega saame lõpliku hinnangu selle töökindlusele ning pildikvaliteedile anda peagi ilmuvas täispikas arvustuses.