“Tegutseme suunas, kuidas normaaltingimustes diginomaade, riigiametnikke ja muid avatud meelega kodanikke tulevikus Kagu-Eestisse tööle kutsuda ja ehk jäävad pärast siia elamagi,” selgitas Leis.

“Tänane olukord kindlasti paneb ka endised skeptikud aru saama, et kaugtöö on tihti võimalik ja piisava enesedistsipliini korral saab seda teha suurlinnadest eemal sobivamas keskkonnas. Ma ise töötan alates 2013. aastast enamjaolt kaugtööna kodukontorist ning muidu palju ringi liikudes. Varasematel aastatel vaadati sellele suhteliselt tihti altkulmu, nüüd on see uus normaalsus ja ma ei kurda efektiivsuse üle,” rääkis varem näiteks Ösel Foodsi ja Premiat juhtinud Leis.

Edukad ettenägelikud

Praegust olukorda analüüsides rääkides tõmbas Leis paralleeli aastatega 2008-2009, mil olid edukad paindlikud ja kiirelt reageerijad. “Peab olema rahavaru, võimalusel võtta laenu või müüa midagi maha, tõmmata kulud kokku, langetada palkasid – seega jälle tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid,” tõis Leis näite.

“Mitmed noored ettevõtjad on ka minult uurinud, et mida õppida aastast 2008 ja kuidas oma äri suunda muuta, järelikult ei jääda lihtsalt ootama. Suurtest on avalikkuse ees hea näide Bolt, kes kullerid jaekette teenindama suunas.”

Leis arvas, et kriisis hoiab kogukond rohkem kokku ja seega hakatakse tarbima rohkem kohalikku eestimaist kaupa, seega prioriteediks on koduturg. “Ma loodan, et kui ettevõtted kõvasti koomale tõmbavad, siis avalik sektor järgib seda ning viib ka bürokraatia miinimumini. Kahjuks 2008 riik ja omavalitsused püksirihma piisavalt ei pingutanud ja see ajas ettevõtjad ikka väga vihale,” meenutas Leis.

Sektoritest on tema hinnangul paremas seisus toit ja muud igapäevatarbimise vajadused. Samas püsib risk, et tehased tuleb sulgeda, sest viiruseteste ei tehta piisavalt ja tehastes võib tulla puhanguid. “Samuti tõuseb kogu virtuaalne äri, ehk siis näost-näkku suhtlus asendub erinevate ekraanidega.”

Loe ka: “Viis ettevõtet, mis kriisist võitjana väljuvad”.