Uudis

Kaidi Ruusalepp: Eestis käib justkui sõda, kus peab pooli valima

Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepp.FOTO: Urmas Kamdron

Äsja Euroopa viiekümne mõjukaima startup ja riskikapitali valdkonnas tegutseva naise hulka valitud investeerimisplatvormi Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepa käed ja jalad on tööd täis.

“Kuna mina olen Singapuris, siis kui ma hommikul üles ärkan ja teen siin asjad ära, siis kuskil kell kolm minu pärastlõunal hakkab Eesti tööle ja kell viis õhtul London,” kirjeldas Kaidi Ruusalepp oma päevi kodukontoris. “Ja siis pean USAga kõned sättima nii, et nende õhtu on minu väga vara hommikul. Ei ole ööl ega päeval vahet.”

Eestis toimuvat vaatab heas tujus Ruusalepp siiski Singapurist murelikult. “Kui uudiseid vaadata, siis käib Eestis justkui sõda, kus peab pooli valima,” rääkis Ruusalepp. Tema hinnangul peaks ettevõtjad seljad kokku panema, et kriisist koos edukamatena välja tulla.

Kuidas teil läheb? Kuidas Funderbeamil läheb praegu?

Meil läheb nii, nagu absoluutselt igal teisel ettevõttel. Igapäevaselt peab vaatama, et kuhu see maailm liikumas on ja mis meie sektoris toimub. Ja kuidas ise kriisist välja tulla. Teine asi, mis me ikkagi igapäevaselt teeme, on jälgida, kas inimesed on tervedja nende perekonnad on terved. Meie äri on ju puhas inimeste äri. Meie põhivara on inimene. 

Kui hakkad Eestist rahvusvahelist ettevõtet ehitama, tuleb kohe  kaugele vaadata. Me ehitasime oma kommunikatsioonisüsteemid ja meie platvormi niimoodi üles, et see ei ole ühe asukohapõhine. Ei ole ühe riigi ega kontoripõhine. 

Nii et kui me võtsime vastu otsuse, et kogu firma hakkab kodukontoris tööle, kulus meil sisuliselt kodukontoritesse üleminekuks poolteist tundi ja rohkem mingeid erilisi muutusi ei pidanud tegema. Selles mõttes ma arvan, et meiesugused ettevõtted olid rohkem valmis.

Aga milline on majanduslik mõju? Kas on mingeid asju ära jäänud, juurde tulnud?

Meil on praegu kaks ärisuunda. Üks on siis investeerimise ärisuund, kus ettevõtted kaasavad kapitali ja investorid investeerivad ning teine on kauplemine. Investeerimise ärisuunas tegelesime kahe grupi ettevõtetega. Ühed on need ettevõtted, kes meil juba platvormil on. Et nad oleksid valmis oma raportitega investoritele, et kuidas nemad selle kriisiperioodi üle elavad ja vajadusel oleme olemas, kui neil on täiendavat kapitali vaja. Aitasime neid nii palju kui võimalik ja e aitame neid ka praegu. Näiteks jagame ettevõtete infot meie erinevates kanalites, sealhulgas sotsiaalmeedias.

Teine grupp on need ettevõtted, kes olid parasjagu kapitali kaasamas. Väga paljud ütlesid seda, et me nüüd natukene ootame. Peame vaatama oma ärimudelile otsa, mis meist saab pärast koroonaviirust. Oli ka osa ettevõtteid, kes ütlesid, et ootame ja vaatame, mis turul toimub, kuidas turg reageerib. 

Nüüd on suur rõõm näha, kuidas Barking avas oma investeerimiskampaania nädal tagasi reedel ja nädalavahetusel andis teada, et on juba ülepakkumine. Kui tegemist on tugeva elujõulise ettevõttega ja on näha, et tema ärimudel peab vastu erinevatelet ajaperioodidele, siis investorite huvi on olemas. Uusi kapitali kaasamisi on veel tulemas. 

Kauplemise suunas läks ju ka meie turg alguses langusega kaasa. Agga nüüd, kui ma vaatan, mis turul toimub ja kuna meie turg on võib-olla natukene isiklikum ja investoritel on võimalik ettevõtetega otse suhelda,  on olukord lõppkokkuvõttes kaalutletum. Praegu reageerib meie turg eelkõige ettevõtte majandustulemustele ja uudistele. 

Kauplemismahud on meil pigem tugeva kvartali poole, ka märts oli täitsa aktiivne. 

Vaatasime kiiresti otsa ka Funderbeami väärtuspakkumisele. Mis on see, mida meie kriisi ajal saaksime ettevõtetele pakkuda ja meil on ju olemas selline suurepärane instrument nagu vahetusvõlakiri. 

Kui ettevõtetel on vaja sildfinantseerimist, kas või oma investoritelt, siis meie platvormi vahetusvõlakirjad on midagi sellist, mida ettevõtjad võiksid tõsiselt kaaluda. Neid saab platvormil avalikult teha, aga saab ka suunatult ainult oma investorile. . Teiseks on meil valmis kauplemisele võtmise teenus ilma kapitali kaasamiseta. Näiteks ettevõtted, kus on palju osanikke, sh töötajate osalused, saavad need muuta kaubeldavaks. On ka võimalik, et kauplemine toimub ainult osanike vahel nii, et see platvormil avalikult nähtav ei ole. Praegusel ajal, kus töötajaid on vaja hoida, on see täiendav võimalus motiveerimiseks. 

Nii et raha on. Ka praegu saab raha kaasata?

Ma ütlesin seda enne kriisi ja olen seda kogu aeg öelnud, et tugevate ettevõtete jaoks ja jätkusuutlike ärimudelite jaoks on kapital olemas ka keerulistel aegadel.

Aga kas investorite ärevust on rohkem? Kas nad pöörduvad teie poole sagedamini ja küsivad rohkem küsimusi?

Ma ei näe eriti, et oleks rohkem küsimusi. Pigem on rahulik, sest ma vaatan ka, et meie platvormi ettevõtted on teinud päris head tööd info avaldamisega. Räägivad  investoritega sellest, mis koroonaperioodil teevad. Nüüd just avaldatakse ka kvartali tulemused. Kui on küsimusi, siis küsimustele vastatakse.

Mulle üldse tundub, et sellises väga paljude vahendajate ja väga võimsate infosüsteemidega teenustes kipuvad otsekontaktid ära kaduma. Info hakkab tulema väga palju vahendajate kaudu ja tekib vahendatud hirm. Funderbeami keskkonnas on info päris hästi hallatud ja kommunikatsioon ettevõtete poolt investorite suunas tehtud. See võtab hirmud maha. Isegi kui ettevõtted ütlevad, et praegu on raske, siis see on okei. Ka investorid saavad aru, sest kõikidel on praegu raske ja reageerivad vastavalt. Kes ostab, kes hoiab, kes müüb.

Natuke ennustaks ka, et mis tehnoloogiasektoris võiks aset leida?

Hakkame lühiajalistest muutustest peale. Tehnoloogia ja klientide teenindamine läbi tehnoloogia sõidab igasse väiksesse pagarikotta sisse. See sai juba selgeks viimase kuu ajaga. 

Kui ma näiteks varem välismeediaga rääkisin jas nad küsisid, et kuidas Eesti erasektoris tehnoloogia kasutatavus on, siis pigem oli vastus, et Eestis tehnoloogilist innovatsiooni veab riik ja startupid. Aga nüüd me lihtsalt oleme sunnitud tehnoloogiat palju kasutama ka mikroettevõtetes. 

Tehnoloogia tuleb sisse haridussüsteemi. Kaugõppimine näiteks. Tuleb sisse meditsiinisüsteemi. Telemeditsiin on kindlasti üks tulevikusuundadest. Kui palju turvalisem on arsti konsultatsiooni saada üle kaamera, kui istudes jälle perearsti ootesaalis koos kümne köhiva haigega!

Ma arvan, et tuleb suurem muudatus ka valitsusteenustes või valitsustehnoloogias. Eesti on muidugi esirinnas, aga ka meil on arenguruumi. Riigikogu näiteks peab saama hääletada veebis ja eemalt. See oli ilmselt enamiku jaoks üllatuseks, et riigikogu hääletab nii, et sa istud saalis ja vajutad nuppu. Eestis, aastal 2020. Kahemeetrist vahet ei ole võimalik pidada. 

Muuseas, üks vahvamaid asju, mida ma just hiljuti lugesin, oli Steve Jürvetsoni firma investeering ühte biobiotehnoloogia ettevõttesse, mis 3D prindib antikehasid. Nii kaugele oleme jõudnud biotehnoloogias. See on midagi, mida ma ei oodanud ja mis oli minu jaoks üllatav.

Räägime natuke ka kaotajatest, kes ilmselt ei pea vastu.

Ma võin kohe öelda, et ei pea vastu need, kes ei kohane. Ei saa teha siin mitte mingisugust sektori või tugevuse põhist lahterdust. Need, kes ei suuda kohaneda, need ei jää ellu. Ja see on olnud läbi aegade nii. Jäävad ellu need, kes suudavad kohaneda ja uude reaalsusesse oma toodete ja teenusega minna.

Kas ei teki oht, et kuna kogu maailm ja kõik valitsused tõttavad appi, siis see hoiab võib-olla mingeid asju üleval, mis ei ole elujõulised või see taandub pikapeale välja?

Ikka taandub pikapeale välja. Kui me vaatame valitsuste poolt loodud pakette, sh Euroopa Liidu pakette, siis ega need ei ole kolme aasta meetmed. Need on kolme kuu meetmed, ja seega abi on väga lühiajaline. Me oleme Eestis ettevõtjatega rääkinud omavahel, et see ei tohiks olla laenupõhine toetusmeede, vaid peaks olema riigi poolt osaluse põhine toetus. 

Kapitali investeeringut vaadatakse tõsisemalt kui lihtsalt niisama laenuraha laialijagamist. Sellest võib tekkida ka riigile pikaajalisem vaade. Muidugi, riigi puhul on küsimus alati selles, kes omaniku rolli täitma hakkab, aga kapitali investeering tõenäoliselt selekteerib elujõulised ettevõtted paremini välja kui lihtsalt laenuraha andmine. 

Mulle tundub, et kellel on ettevõtlik meel, see saab igal juhul hakkama. Näiteks Singapuris nüüd, kus me poodi minna ei saa, siis ma pole kunagi elus nii palju pagaritooteid tellinud kui praegu. Jube mõnus on, kui keegi koputab uksele sooja saiaga. Kui pagaritöökoda suudab mulle sooja saia ukse taha tuua, siis ta jääb püsima. Ja ma maksan kuupõhist tasu, mitte saiapõhist tasu.

Nädalavahetusel oli selline olukord, kus mul oli poja sünnipäev, mida me tahtsime koos heade sõpradega Eestist tähistada. Suutsin oma sõpradele koju tellida pühapäeva hommikuks kringli ja maasikaid. Ja me kõik tähistasime sünnipäeva koos. Sellist teenust pakkunud firmal läheb tõenäoliselt ka tulevikus väga hästi.

Kuidas Eesti ärimaastik praegu Singapurist kõrvalt vaadates paistab? Kuidas see toimib, mis mulje jätab?

Isoleeritud. Me peame ettevõtjatena olema rohkem üksteise eest väljas. Meil käib selline üksikandmine. Ei tohi olla praegusel ajal üksikult andmist ja üksteise vastu võitlemist, kus üks seltskond tuleb ühtede mõtetega, teine seltskond tuleb teiste mõtetega. Hästi kiiresti on vaja reageerida ja kui ettevõtjad ei ole üks ühine jõud, siis ka valitsusel on raske. 

Sellisel kujul, nagu uudiseid toodeti (LHV ja Tallinki tüli – toim), siis tekkis tunne, et nii – nüüd on sõda ja ma pean valima poole. Ma ei taha valida poolt. Meil ei ole pooli, meil on imeväike osa Eestis ettevõtjaid. Ma ei vali ühte või teist.

Kui praegusel ajal suhtes sassi aetakse, siis neid on üli keeruline pärast lahti harutada. Kui suurettevõtjad lähevad pankadega raksu või kaks sektorit omavahel tõmbavad selge joone, et meie oleme päris ettevõtjad ja teie olete mänguettevõtjad, siis see lohiseb aastaid järgi. Majanduslik mõju ettevõtluse sees ja ettevõtjate tugistruktuuride sees olevatele suhetele on väga pikaajaline ja sügavam, kui oskame ette kujutada. 

Äri ei käi ju niimoodi, et aktsiaselts teeb tehinguid osaühinguga. Aktsiaseltsil ja osaühingul on inimesed, kes seda äri ajavad.

Startup seltskond toetab üksteist üsna tugevalt. Näiteks Eesti Asutajate Seltsis need, kes on kriise läbinud, korraldavad virtuaalseid seminare. Aidatakse ja arutatakse. Meie enda investorid korraldavad vebinare teemal, kuidas kriisid üle elada.

Rõõmsama teema juurde. Sind ja veel kaks Eesti ettevõtjat valiti ühte Euroopa mõjukate tabelisse. Üldse tehnoloogiasektor on see, kus Eestil on silmatorkavalt palju inimesi erinevates mõjukate tabelis. Miks nii ja kas sellest mingit kasu ka on?

Muidugi on kasu. See on Euroopa viiekümne mõjukaima startup ja riskikapitali valdkonnas tegutseva naise nimekiri. Ja mulle väga meeldib, et Euroopa 50 mõjukaima edetabelis on kolm Eesti naist. Kui teha ümberarvestus elaniku kohta, siis Eesti veab seda edetabelit.

Mul oli väga huvitav olukord Singapuris. Olen siin ühes Women in Tech (naised tehnoloogias – toim.) grupis, mille algatas üks Silicon Valleyst Singapuri tagasi kolinud riskikapitalist. Euroopa mõjukate nimekiri oli avaldatud ehk 20 minutit, kui juba mind selles grupis õnnitleti. Kohe märgatakse. Ka Aasias, Singapuris.

Lihtsam on uksi avada, sest sellised tunnustused jõuavad kohtumise korraldanud inimeseni enne, kui minna sinna ruumi jõuan. 

Tehnoloogia on üks Eesti tugevus olnud. Meie kultuurile ja loomusele on omane, et me ei ole väga ekstravertne rahvas. Ei ela väljapoole, elame sissepoole. Tehnoloogia lubab meil läbi sissepoole elamise end väljapoole väljendada. Reaalained ja loogiline mõtlemine, mis Eestis on tugevad, on ju tehnoloogia alus. Ja võita saab läbi oma tugevuste. Läbi nõrkuste ei võideta.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.