2017. aastal aitas isik sellisel viisil tuttava firmal võita kolm hanget ning aitas ise seejuures tööd ära teha. Isik võttis vastu üle 40 000 euro, millest enne kinnipidamist saadi kätte ligi 20 000 eurot.

Seega viis ametiisik korraga riigi esindajana läbi hanked, tegi firma töötajana ise töö ära, tegi näiliselt ise oma tööde tegemise üle järelevalvet ning võttis tehtu tööd riigi esindajana vastu.

Kapo märgib, et ühtlasi ei saa korrektseks pidada firma ja selle omaniku käitumist, kuna ta omab siseinfot ja võimalust hankeprotsessi mõjutada.

“Sellest kaasusest nähtub, et altkäemaksu andmine ei pruugi seisneda üksnes otse vara andmises, vaid ka töö tegemise ja selle eest tasu saamise võimaldamises,” märkis aastaraamat.

Konkurentsi kahjustav korruptiivne käitumine

Ka firma omanik oli teise ministeeriumi ametnik, kelle jaoks IT-firma omamine oli kõrvaltegevus. Kapo märgib, et kuigi antud kaasuses ei tegutsenud ta ametiisikuna, on tema käitumine ametiisiku eetika seisukohast probleemne.

Ühtlasi juhib kapo tähelepanu, et sellist tegevust ei saa pidada töötasu vahendamiseks, kuna see on vaba konkurentsi kahjustav korruptiivne käitumine.

Kaitsepolitseiamet esitas ametiisikule kahtlustuse altkäemaksu küsimises ja võtmises ning peale selle riigihangete nõuete rikkumises ja firmaomanikule altkäemaksu andmises. Prokuratuur on esitanud isikutele süüdistuse, kuid lõplikku kohtuotsust kirjeldatud kaasuses veel ei ole.