Garantii tingimused määrab müüja

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda selgitas Geeniusele, et müügigarantii andmine on Eesti õigusruumis ettevõtjale vabatahtlik ning garantii andmisel on kauplejal õigus ise määrata, millistel tingimustel garantii kehtib.

Oluline on, et garantii ei kitsendaks tarbija seadusejärgset pretensiooni esitamise õigust. Seega müügigarantii ja selle kehtivuse osas tuleb lähtuda eelkõige garantiis ettenähtud tingimustest.

Kui garantiitingimused ütlevad, et garantii ei kehti juhul, kui klient ei ole seadet kasutanud vastavalt kasutusjuhendile või on kasutanud muid mitte ette nähtud võtteid selle käsitlemisel, siis võib olla õigustatud kaupleja või tootjapoolne garantii katkemine.

Seejuures ei tohi kaupleja garantiikleepsu panna pahatahtlikult nii, et sellega oleks piiratud tarbijal asja tavapärane kasutus.

Garantii ei välista pretensiooni

Oluline on aga märkida, et müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, nagu kaheaastane pretensiooni esitamise aeg.

Nimelt vastutab seaduse kohaselt müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.

Müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Seega olenemata müügigarantii katkemisest on tarbijal igal juhul õigus esitada kahe aasta jooksul pärast asja soetamist endapoolseid pretensioone kauplejale.

Seega võib ka Eestis garantiikleepsudega seadme avada ning sellest ei muutu see, et katkise seadme eest on vastutav müüja. Kui aga seadme avamisega lõhutakse ise midagi ära, siis tuleb meeles pidada, et pretensioone esitada ei saa.