Häirekeskusesse helistades positsioneeritakse helistajat korduvalt

Tallinna häirekeskuse politsei ja päästeameti töösaal.Foto: Postimees Grupp AS/Scanpix

Paljud inimesed ehk teavad, et kui Eestis häirekeskusesse helistada, siis positsioneerivad nad hädasolija kõne ajal automaatselt ära ning teevad seda telefoni GPSi järgi ülitäpselt. Aga kas tead, kui täpselt see süsteem toimib?

Helistaja positsioneerimiseks on kasutusel Advanced Mobile Location (AML) süsteem, kuid seni on tähelepanuta jäänud tõsiasi, et AML saadab helistaja asukohta häirekeskusesse kõne esimese 20 sekundi jooksul.

Häirekeskuse planeerimisgrupi juhataja Martin Kajaste sõnul jõuab mastipõhine positsioneering häirekeskuseni kohe kõne alguses, kuid Androidi- või iOSi-telefonilt helistamine ei taga automaatselt seda, et häirekeskusesse jõuab AML positsioneering.

“Inimese täpsema asukoha väljaselgitamine sõltub väga paljudest asjaoludest. Maastik, asustustihedus ja füüsilised segajad, näiteks ka puud, mängivad selle rolli. Kui inimene helistab hädaabinumbrile 112 liikumise pealt ja AML meieni siiski jõuab, siis on see tema konkreetne asukoht sellel hetkel, kui seade asukoha saatis. Meie süsteemis helistaja edasist liikumist ei kuvata,” rääkis Kajaste.

Häirekeskuse päästekorraldajad küsivad kontrolli mõttes alati üle ka helistaja asukoha, et veenduda süsteemi saadetud asukoha õigsuses. AMLi positsioneering edastatakse häirekeskusesse ka Android Auto ja Apple CarPlay kasutamise puhul.

“Meie soovitus inimestele on see, et kindlasti tuleks teha endale selgeks, kuidas vajadusel ka enda telefoni abil oma asukohta välja selgitada,” rääkis Kajaste. “Androidi puhul on selles abiks GoogleMaps ja iPhone’is kompassi rakendus.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.