Keegi ründab maailma panku uudse pahavaraga, mis ei jäta pea ühtegi jälge

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Mälukiip. Foto: Seb Lee-Delisle/CC/Flickr

Kaspersky Lab on jälile saanud tundmatule grupeeringule, kes on tänaseks rünnanud juba üle 140 panga, telekomi ja valitsusasutuse üle maailma uudse failideta pahavaraga, mis tegutseb arvuti mälus.

2016 aasta lõpp. Ühe suurpanga IT töötajad avastavad enda süsteemidest seletamatu võrguliikluse. Asja hakkab uurima tuntud pahavara tõrje ja küberturvalisusega tegelev ettevõte Kaspersky. Selgub, et panga serverites tegutseb pahavara, mis suudab informatsiooni koguda nii, et mitte ükski tõrjesüsteem seda ei märka.

Nimelt salvestab pahavara end serveri vahemällu, kust turvaskannerid teda ei otsi. Sealt annab pahavara edasi käsud programmile, mis on täiesti tavaline ülesannete automatiseerimise ja administreerimise tööriist nagu Power Shell.

Serveri vahemälus istus viimasel ajal just pahatahtlikel eesmärkidel kasutusel olev programm Meterpreter, mis varastas administraatorite salasõnu ja muud vahetatavat infot. Nii oli kurjategijatel lihtne saada ligipääs ükskõik millise kasutaja infole ja programmidele.

Riiklikust küberspionaažist on tööriistad jõudnud kriminaalideni

Kaspersky tuvastas, et sarnaseid rünnakuid pandi toime üle 140 ettevõtte serveris, kusjuures käekiri on alati sama – serverites pidevalt kasutatava ja seetõttu turvatarkvara poolt lubatud tarkvara sisse paigaldatakse pahatahtlik kood. Samas ei ole võimalik jälile jõuda, kes koodi on loonud ja rünnakuid toime paneb.

“Ründajate püüdlus teha enda aktiivsust maksimaalselt märkamatuks ja vältida tuvastamist on küberohtude arengu viimase trendi ilming,” selgitas Sergei Golovanov, Kaspersky Lab’i juhtiv ekspert viirusetõrje valdkonnas pressiteate vahendusel. “Kurjategijad kasutavad aina aktiivsemalt legitiimset ja mälus baseeruvat tarkvara ning lisaks ka traditsiooniliste kaitsevahendite poolt mittemärgatavaid tehnikaid. Just selle tõttu osutub süsteemse mälu uuring kriitiliselt tähtsaks,” lisas ta.

Viis riiki, kus on kõige enam rünnaku alla sattunud organisatsioone, on USA, Prantsusmaa, Ecuador, Keenia ja Suurbritannia.

Väljaanne Ars Technica tõi paralleeli, et sellised uuenduslikud meetodid nagu üksnes arvuti mälus toimiv ja ilma failideta nuhkvara olid veel mõni aeg tagasi ainult riiklike küberjõudude arsenalis, kus neid võidi kasutada näiteks spionaažiks või sabotaažiks. Ent moodsad tehnoloogiad levivad samm-haaval riiklike häkkerite tasemelt edasi küberkurjategijateni ning see Kaspersky avastatud juhtum ongi üks esimesi, kus kurjategijad on selle uudse meetodi kasutusele võtnud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.