Uudis

Kert Kingo: e-hääletamist ei tohi lubada, kuni probleemid pole lahendatud, kasutusele võiks võtta näotuvastuse

Kert Kingo sõnul on eID vallas arutlusel biomeetrilised lahendused.Foto: Laser

Kert Kingo (EKRE) juhtimisel loodi eile riigikogus e-hääletamise läbipaistvaks muutmise toetusrühm, mille algatamine tulenes Kingo sõnul sellest, et saada ülevaade, mida on erinevad riigiasutused teinud pärast mullu detsembris valminud e-valimiste töörühma lõppraportit.

Põhiprobleemidena näeb Kingo seda, et e-hääletades saab inimene oma häält korduvalt muuta ning sedagi, et ei ID-kaardi ega mobiil-ID näol ei ole topeltautentimine tagatud. Probleemi võiks siinkohal lahendada näotuvastustehnoloogia.

Kas töörühm leidis 25 probleemi või tehti hoopis 25 ettepanekut?

Suuresti EKRE liikmetest koosneva riigikogu toetusrühma esimeheks on Kert Kingo, kelle sõnul on toetusrühmal soov saada ülevaade, mida valimisteenistus ning muud riigiasutused on teinud mullu detsembris valminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi e-valimiste töörühma lõppraportiga.

“Mida nad selle teadmisega peale hakkavad? Kas see (lõppraport toim.) jääbki niisama lauale? Me teame, et probleem on seal ja seal ja see koht ei ole turvaline ja see ei ole enam kaasaegne ja kas nüüd jääbki see asi sellise teadmisega seisma. See ongi selle (toetusrühma toim.) eesmärk,” ütles Kingo Geeniusele antud intervjuus.

Kuigi Kingo väitis intervjuu jooksul läbivalt, et tema poolt ministrina algatatud töörühm leidis e-valimiste osas 25 probleemi, siis ei pea see väide paika. Töörühm tõi raportis välja 25 ettepanekut, millele peab edaspidi tähelepanu pöörama. Nende seas on erinevaid punkte, millest näiteks ühes toodi välja, et e-hääletada peab saama ka mobiiltelefoni vahendusel. Selles osas valmis sel nädalal ka analüüs, mis toetab nutiseadmega hääletamise võimalust. Töörühm ei leidnud põhjusi e-hääletamise lõpetamiseks ega ka mitte peatamiseks.

E-valimiste jätkamise osas leiab Kingo kindlameelselt, et seni kuni ei ole ära lahendatud tema algatatud töörühma tõstatatud teemasid, siis ei tohi e-hääletamist toimuda.

“Kui on 25 probleemkohta, mida on tuvastatud vaieldamatute spetsialistide töögrupp, siis ei ole võimalik sellise hääletussüsteemiga edasi liikuda enne, kui on need probleemid lahendatud, muudatused sisse viidud ja ära parandatud või registreeritud sõltuvalt sellest, milles probleem on,” ütles endine minister Kingo.

Lisaks sellele, et saada ülevaade, mis on töörühma järgselt asjadest saanud kavatseb Kingo kutsuda toetusrühmaga kohtuma erinevaid spetsialiste ning justiitsministeeriumi esindajaid ja õiguskantsleri, kellega arutada, kuidas e-valimiste teema lahendada nii, et see oleks ka seaduslikult õige ja korrektne.

“Me kindlasti kutsume erinevaid spetsialiste meiega kohtume, et seda teemat arutada. Saada selgeks, kes ja kui suureks probleemiks midagi peab. Kui oluline võib see probleem olla. Praegu veel nimesid ei hakka igaks juhuks nimetada kuna me pole veel kokkuleppeid saanud, kuid näiteks küberturvalisuse tippspetsialisti kutsume ja mida tema arvab üldse sellest. Selliseid arutelusid viime läbi,” täpsustas Kingo.

Eelmise aasta augustis leidis õiguskantsler Ülle Madise, et elektroonilise hääletamise süsteem vastab valimiste põhiprintsiipidele, kuid elektroonilise hääletamise tehniline lahendus vajab pidevat kriitilist hindamist ja edasiarendamist.

Kingo ei tea endiselt, mis asi on topeltautentimine

Kingo ütles, et tema jaoks on oluline seegi, et e-hääletuse puhul kehtiks sama põhimõte, mis füüsilise hääletamise puhul ehk häält ei saaks korduvalt muuta.

“Elektroonse hääletamise puhul on võimalus inimesel edasi-tagasi oma häält solgutada. Mitu korda ümber muuta ja mitu korda valida. See ei ole normaalne olukord,” kirjeldas Kingo.

“Nii palju probleemkohti on seal. Seal on küll erinevaid, kosmeetilisi ja ka tehnilisi kohti. Tänasel päeval on eriti see, kus meil on pandeemia üle maailma ja selle võrra tõenäoliselt igasugused muud rühmitused, häkkerid, tegutsevad. Me peame vaatama ka kindlasti turvalisuse aspektist oma e-riigi platvormi. Ja ka töörühma aruteludest tuli välja, et ka küberturvalisuse vaatevinklist on väga palju vaja kaasajastada ja muuta,” lisas ta.

Kuigi töörühma esialgne eesmärk oli hinnata ka e-valimiste küberturbalisuse poolt, siis ei tehtud lõppraportis ühtegi küberturvalisusele keskenduvat ettepanekut. Ainus ettepanek, mille puhul saab kaudselt öelda, et see on seotud küberturvalisusega puudutab kvantarvutite tuleku valmisolekut. Valimisteenistuse ega valimiskomisjoniga ei ole riigikogu toetusrühm jõudnud e-valimiste teemadel veel suhelda.

Eelmise aasta septembris tekitas furoori toona ministriks olnud Kingo sõnavõtt telesaates “Laser”, kus ta väitis, et Eesti ID-kaardi süsteemil puudub korralik autentimine. Täna Geeniusele antud intervjuus väitis poliitik taaskord, et e-hääletamise puhul ei ole topeltautentimine tagatud. Mullu öeldu järgselt kinnitas politsei- ja piirivalveamet, et ID-kaart ja mobiil-ID on hinnatud kõrge tasemega autentimisvahenditeks.

“Tänaseks päevaks me ikka ei tea, et e-hääletamisel see ID-kaart, mis sisselogitakse…. me saame teada, et kasutatakse selle isiku nimele väljastatud ID-kaarti. Meil ei ole võimalik kontrollida, kas ikka see sama inimene kasutab oma enda ID-kaarti. Hetkel me tuvastame ID-kaarti ainult. See põhiprobleem, see topeltautentimine. Me peame leidma lahenduse, kuidas oleks võimalik kontrollida, et see kelle nimele on väljastatud ID-kaart, kes logitakse sisse on see sama inimene, kes oma ID-kaardiga hääletama asub.”

Kingo leiab, et autentimise protsess peab olema analoogne füüsilise hääletamisega, kus inimene kontrollib, kas dokumendi esitanud isik on ikka sama inimesega, kelle dokumendi ta esitas. Seda on riigikogulase sõnul võimalik teha näotuvastustehnoloogia abil, mida tema sõnutsi kasutatakse politsei- ja piirivalveametis. Ajakirjaniku seletuse peale, et ID-kaart ja mobiil-ID ongi topeltautentimine (midagi, mis sul on + midagi, mis sa tead) ütles Kingo, et neid võimalusi peab täiustama.

“Me ju teame, kuidas paljud inimesed oma dokumentide PIN-koodidesse hooletult suhtuvad, neid on antud lähedastele. Mulle on endale väga palju saadetud konkreetseid juhtumeid, kus üks noor poiss küla peal lubab kõigi eest ära hääletada, vanainimesed annavad kõik oma koodid ja ta hääletab nii kuidas tahab sest vana inimese jaoks on oluline ainult, et ta oma kohustust täidab ja tal on ükskõik kelle poolt ta seda teeb. Neid juhtumeid on palju,” kirjeldas Kingo.

Poliitiku kinnitusel on tema kirjeldatud juhtum edastatud politseile ning temale teadaolevalt nendega politsei ei tegele, kuna seda ei peeta vajalikuks.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.