Enim kasutatavate veebilahenduste pakkujate serverid või peakontorid asuvad tihti teisel pool ookeani, olgu selleks näiteks Zoomi, Microsofti, Google’i, Facebook platvormid. Kas viimatised otsused tähendavad, et eurooplased ei saa peagi enam Ameerika Ühendriikidesse e-kirja saata või Facebooki kasutada?
Globaliseerunud maailmas ei ole reaalne, et Euroopa andmesubjektide andmed jäävad alati ainult Euroopasse. Euroopal on keeruline mööda minna Ameerika Ühendriikide tehnoloogiahiidudest. Liiga ranged reeglid andmete edastamiseks võivad mõjuda pidurdavalt Euroopa majandusarengule ja konkurentsivõimele. Hiljutiste otsuste valguses on aga nii Facebook ja Google mõlemad avaldanud, et kaaluvad Euroopa turult lahkumist, sest ei suuda sammu pidada Euroopa andmekaitse reeglitega.
Kuna otsused puudutavad üksnes küsimust andmete edastamise kohta, mitte andmete kogumise enda kohta, tuleb ka küsida, kas suurem privaatsusrisk seisneb andmete edastamise faktis Ameerikasse, kus need on kättesaadavad kohalikele luureagentuuridele, või realiseerub privaatsusrisk juba varem.
Veebilehed ja rakendused, mida me kasutame, koguvad meie kohta hulganisti andmeid, mis esmapilgul ei tundu privaatsust suurel määral riivavat. Eraldiseisev info IP-aadressi, vanuse, soo ja üldise asukoha kohta ei reeda isiku kohta just palju. Kui aga seda infot kombineerida veebikäitumist ning meie sotsiaalset võrgustikku puudutava teabega, on võimalik teha üksikisiku kohta hoopis laiapõhjalisemaid järeldusi. Taktikad, kuidas sotsiaalmeedia ja veebikeskkonnad kasutajaid sihivad, on muutunud aina keerulisemaks ja täpsemaks. Andmetöötlusmudelid on sedavõrd arenenud, et ilmselt nii mõnigi meist on mõelnud, kas otsingumootor tõesti „loeb mõtteid“, kui otsitav vastus kuvatakse juba enne küsimuse edastamist.
Andmed kuuluvad inimesele
Mis on selles siis halba, kui mu arvuti tunneb mind paremini kui ma ise? GDPR ehk Euroopa andmekaitsedirektiiv rõhutab, et isikuandmed kuuluvad inimesele ning andmesubjektil peab olema kontroll ja otsustusõigus oma andmete üle. Internetis eri rakendusi kasutades antakse kontroll osaliselt ja kohati seda hoomamata ära.
Andmeid õigesti kasutades on võimalik meie igapäeva elu muuta mugavamaks ja lihtsamaks. Muusikaplatvorm tutvustab meile just neid uusi lugusid, mis meile meeldivad. Sotsiaalmeediaplatvorm ja uudiste platvorm kuvab meile just sellist sisu, mis meid tõeliselt huvitada võib. Samas tuleb arvestada, et andmetega on võimalik inimesi manipuleerida. Sihitud reklaami mõjul sooritame ilmselt nii mõnegi ebavajaliku ostu. Isikustatud uudisvoog kuvab eelkõige või ainult sellist sisu, mis kattub kasutaja maailmavaate ja eelistustega.
