Minister Kingo ütles pressiteate vahendusel, et e-valimised on meie digiühiskonna kroonijuveeliks, mille osas peame olema veendunud, et nii elektrooniline valimissüsteem kui ka hääletamise infosüsteem oleksid turvalised ja inimestele arusaadavad.
Viimase kuu jooksul on töögrupi liikmed esitanud 30 täiendusettepanekut, mille osas on toimunud elav diskussioon. Töörühma juhi Raul Rikki sõnul ei avalikusta MKM täiendusettepanekute nimekirja sisu, lisaks andis ta mõista, et kõik nimekirjas olev ei pruugi koondraportisse jõudagi.
“Need on esialgsed ettepanekud, millest osad vajavad täpsustamist, mõned on kattuvad ja nii edasi. Koosolekutel käiakse see list läbi ja tehakse kontsentreeritud nimekiri, mida siis juba saame jagada,” ütles ta.
E-valimiste vaatlemine kohustuslikuks
Eile toimunud koosolekul käsitleti konkreetsemalt võimalust teha e-valimiste vaatlemine erakondade jaoks kohustuslikuks ning tegeleda e-valimiste erinevate protsesside auditeerimise teemaga.
“Huvilistel on ka praegu võimalik tulla valimisi vaatlema, kuid seda tehakse vähe,” tõdes Rikk.
“Erakondadel võiks olla näiteks kohustus vaatlejana osaleda. Samuti võiks kutsuda rohkem eksperte e-valimiste protsessi jälgima ning motiveerida IT tudengeid e-valimistest raporteid kirjutama. See aitaks suurendada ühiskonnas nende inimeste osakaalu, kes on saanud valimisprotsessi-alase koolituse ning mõistavad selle keeruka süsteemi ülesehitust,” lisas ta.
Auditeerimise osas leidis õiguskantsler Ülle Madise hiljuti avaldatud e-valimiste töörühma liikmele saadetud kirjas, et vähemalt 2019. aasta riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise protsessi auditeerimisel olulisi puuduseid, mis võiksid ohustada elektroonilise hääletuse protsessi ning tulemuste terviklust ja konfidentsiaalsust, ei tuvastatud.
