“Andmete kogujad on alati õigel teel, kui lähtuvad põhimõtetest – ära kogu rohkem andmeid, kui eesmärgi täitmiseks on vaja, ära kasuta neid erinevalt algsest eesmärgist, taga kogutud isikuandmetele turvalisus. Fotograafidel on mõistlik lähtuda samast põhimõttest ning kui seda järgida, säilib usaldus,” ütles Heiberg.
Kui fototöötlusega kaasneb infosüsteemi kasutamise vajadus, peab fotograaf andmetöötlejana mõtlema, kas infosüsteem on piisavalt turvaline ja kuidas sinna üles pandud info jõuab ainult õigete inimesteni.
Kui palju on fotode näitamine vastuolus andmekaitsenõuetega konkreetsel juhul, seda inspektsioon kommenteerida ei saa, kuna asutus ei tea fotograafi ja andmesubjektide vahelisi kokkuleppeid ja milline on andmetöötluse õiguslik alus.
Fotograaf: konkurendid koguvad andmebaasi
Fotograaf Kaarel Tigas tõi näite ka teistest Eestis koolipilte tegevatest ettevõtetest, mille süsteemi ta lapsevanemana peab samuti riskantseks.
“Osadel konkurentidel on iga lapse portreefoto seotud lapse nimega. Kuna mu enda laste koolis osutab ka teenust üks sellistest ettevõtetest, siis oskan hinnata süsteemi lapsevanema seisukohast,” rääkis Tigas.
“Nimelt, mind pigem häirib, et ühel ettevõttel on andmebaas, kus on seotud omavahel minu lapse näopilt, tema ja minu nimi ning ka minu meiliaadress, telefoninumber. Need andmed pean ise andma siis, kui täidan pildistamise eel paberankeeti. Hiljem saadetakse mulle meilile personaalne link, millelt saan minna tellimiskeskkonda oma lapsega seotud pilte tellima,” lausus ta.