Küberolümpial tuli kaitsta müütilist Atlantist, võit läks Pärnusse

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Küberolümpia võitis Pärnu noormees Heino Sass. Foto: Kristi Kamenik

Laupäeval Eesti Infotehnoloogia Kolledžis peetud Küberolümpia võitis Pärnu noormees Heino Sass, kes on küberkaitse vastu alati suurt kirge tundnud.

“Olen selle ala vastu alati kirglik olnud ja mõtlesin, et võiks proovida. Ma ei oodanud üldse, et nii hästi läheb,” rääkis võitja Küberolümpia muljetest.

Küberolümpial saavutas võidu võistleja, kes suutis kõige enam taastada virtuaalmaailmas Atlantis vajalikke allveedroonide liiklust kontrollivaid teenuseid. Küberolümpial pidid võistlejad kaitsma Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Omavahel võtsid mõõtu 28 osalejat.

Foto: Kristi Kamenik

Sassi sõnul oli võistlusel kaks poolt: üks oli kaitsmise pool ja teine oli ründamise pool. Esimeses ülesandes rünnati droonide võrgustikku ning osalejad pidid seda kaitsma ja mõtlema välja, kuidas võrgustik korda teha. Võistluse teises pooles pidid osalejad ründama ühte serverit, mis oli juba pahalaste poolt üle võetud, et see siis enda valdusesse tagasi saada.

“Ülesanded olid erinevate raskusastmetega, kuid algus oli väga keeruline. Leidsin mõned ülesanded, mis mulle väga sobisid ja tänu nendele läks mul hästi. Natuke oli vedamist ka, kuna ma tegin asju õiges järjekorras. Võistlus oli pingeline ning võit tuli napilt,” tunnistas Sass.

Värske olümpiavõitja on küberkaitse teemat iseseisvalt õppinud ning mõned võistluse ülesanded olid talle juba tuttavad. Sass on ise teema kohta internetiavarustest lugenud ning programmeerimise õppis ta selgeks Tartu Ülikooli gümnaasiumi õpilastele mõeldud kursuse kaudu. “Koolis õpetati ka üht-teist, kuid selleks ajaks oli mul juba programmeerimine selge,” lisas ta.

Heino Sass on lõpetanud Pärnu Koidula Gümnaasiumi ning käinud sõjaväes ja sügisest asub ta IT-Kolledžisse IT-süsteemide arendust õppima. “Mulle meeldib arendada ja programmeerida ning uusi asju luua, see läheb ka küberkaitsega kokku. Selle peale pole ma veel mõelnud, kuhu tahaksin tööle minna. Teen lihtsalt seda, mis mulle meeldib ja küll ma midagi huvitavat leian,” on võitja oma tuleviku suhtes kindel.

Lõppvõistlus Hispaanias

Küberolümpial saavutasid teise koha Gregor Eesmaa ning kolmanda koha Kert Ojasoo. Küberolümpiat peeti tänavu Eestis kolmandat korda ning alates 2016. aastast osalevad võistluse võitjad koolitusprogrammis, mille eesmärgiks on anda noortele meeskonnatöö ettevalmistus European Cyber Security Challengele (ECSC) minemiseks, kus on esindatud 15 erinevat Euroopa riiki.

Küberolümpia näol on tegemist ECSC võistluse Eesti eelvooruga ning 28-st osalejast valiti välja 12 noort, kes hakkavad lõppvõistluse jaoks ettevalmistusi tegema. ECSC meeskonna koolitusprogrammist valitakse 10 esindusliiget oktoobris toimuvale rahvusvahelisele võistlusele Malagas, Hispaanias.

Foto: Kristi Kamenik

“Selle aastase Küberolümpia erilisus seisneb selles, et eelvooru registreerus juba 101 huvilist üle 40-st erinevast õppeasutusest põhikoolidest ülikoolide ja elukoolini. Nii palju pole varem küberolümpia võistlustel huvi üles näidatud. Leidsime üles hulgaliselt põhikooli ja gümnaasiuminoori,” rääkis Tallinna Tehnikaülikooli Küberolümpia projektijuht Birgy Lorenz.

Tema sõnul on üritus vajalik selleks, et kuigi Eesti on IT-vallas tegija maa, kuid sama oluline, et meil on kasutusel digitaalsed vahendid ja süsteemid, on tagada nende turvalisus. “Ühelt poolt on meil vaja inimesi, kes oskavad süsteeme turvaliselt programmeerida, teisalt neid turvaliselt hallata, kuid väga olulised on ka üleüldised küberhügeeni alased oskused, et tavakasutaja ei klikiks iga linki või ei jagaks privaatseid andmeid üle neti laiali,” lisas korraldaja.

Küberolümpia eesmärgiks on, nagu iga olümpiaadi puhul, leida parimad, pakkuda neile väljakutseid, arendada neid edasi. “Tänased noored tegijad on need, kellele iga ettevõte peaks silma peale panema. Täpselt sama oluline on aidata neil noortel areneda koos hariduse valdkonnaga, sest tulevikus ei piisa ainult sellest, et oskad ühte või teist asja üles panna või vastupidiselt maha häkkida, on vaja ka taipu, millal on see kõik eetiline või millal lausa kuritegelik. Püüame suunata noorte vaimustuse legaalsesse kanalisse,” selgitas Lorenz.

Panus digiriigi arengusse

Salajane akadeemiline kasu on Lorenzi sõnul sellest kõigest ka Eesti riigile ja Tallinna Tehnikaülikoolile. Küberolümpia aitab õppida looma erinevaid õppemänge, katsetada valdkonna keeruliste tegevuste mängustamist ja simulatsioonide loomist. “Saadud logide, statistika pealt saame välja töötada mudelid, mille alusel on võimalik küberkaitse alast teadmust kanda ühelt inimestelt teisele kiiremini kui seda võimaldaks tavaline ülikooli loeng või praktikum,” märkis korraldaja.

“Meie välja pakutud lahendused on maailmas huvipakkuvad ka teistele riikidele ja ülikoolidele, see annab suure panuse Eesti kui digiriigi kaubamärgi arengule. Miks mitte ei võiks viie aasta pärast meie ise olla suurimad Euroopas, kes viivad läbi küberkaitse võistluseid noortele häkkeritele, kutsudes neid samal ajal ka meie koolidesse õppima kui ka ettevõtetesse tööle – Eesti elu paremaks looma?” rääkis Lorenz Küberolümpia kasuteguritest.

Küberolümpia näol on tegemist küberkaitse alase võistlusega, kus pannakse proovile 14-25-aastaste noorte osalejate erinevad oskused arvutisüsteeme pahalastest puhtaks hoidmisel.
Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. European Cyber Security Challenge 2017 osalemist toetab Eesti Interneti Sihtasutus. Küberolümpia läbiviimist juhib Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna tarkvarateaduste instituudi tööajad ja üliõpilased.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.