Esmalt aga EKRE peamisest argumendist: e- ja paberhäälte erinev osakaal erakondadele antud häälte seas tõestab, et kuskil on mingi pettus ning et e-valimised pole kontrollitavad.

Tartu Ülikooli teadlased on kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt tõestanud, et valimismeetod ei mõjuta inimese valikut. Valija eelistus on sama nii internetis, eelhääletusel kui valimispäeval. Samuti ei eelista sinise pastakaga valijad rohkem üht erakonda kui musta pastakaga valijad. 

E-valimised on läbivalt ja põhjalikult vaadeldavad ning auditeeritud. Seda on teinud nii rahvusvahelised vaatlejad OSCEst, vabatahtlikud vaatlejad, kogukonnaorganisatsioonide esindajad, ajakirjanikud kui ka skandaali otsivad vandenõuteoreetikud. Protseduurika ja tehnoloogia on audiitorfirma poolt auditeeritud. 

EKRE ei ehita oma narratiivi aga tühja koha pealt. Kuigi mina ja sina võime teada, et need protsessid on paigas, tähendab keerukusaste, et paljud kas seda ei taha või ei suudaseda mõista. Ning kuigi see võib tunduda raske või tüütu, peame selgitustööga veel teadlikumalt tegelema hakkama. 

Küll saab aga olla päriselt vihane valimisperioodi alguses ilmnenud e-valimistega seotud hooletusvigade peale. Me teame, et meil on poliitiline jõud, kes otsib iga õlekõrt, et meie demokraatiat nõrgestada.

Sellises kõrgendatud huvi kontekstis ei saa me endale vigu lubada. Kuigi need võivad olla suures pildis väikesed vead ja samas kaalukategoorias kui analoogvalimistel juhtuvad apsakad, peame leppima, et e-valimiste pioneerina kohati vaenulikus kontekstis on täiesti loomulik, et e-valimiste suhtes kehtivad teistsugused ja kõrgendatud ootused.

Enne järgmisi valimisi tuleb olla kindel, et me nendele kõrgetele ootustele ka täielikult vastame.