Mullu jaanuaris teatas sideteenuseid pakkuv Elion ehkuue nimega Telia Eesti, et firma soovibkiiret internetti pakkuda kolme aasta jooksul 80-le protsendile oma klientidest. Nii paljudeinimestenifirma optilist kaablit vedada ei jõua, seepärast käidi toona välja lahendustena tehnoloogiad, mis võimaldavadvaskkaablist ehk telefonikaablist kiireminiläbi lasta suuremaid andmemahte.
VDSL2, Vplus ja G.fast tehnoloogiate abil lubati vaskkaablist, millest osa on Eestismaha pandud juba 1937. aastal, saada kätte alla- ja üleslaadimise kiiruseid kuni 400 Mbit/s. Seni on selliseid kiiruseid seostatud lairibaühendusega.
Kaugele on projektiga jõutud?
“Täna on meil vase peal kõige kiirem pakett 60/10 Mbit/s (VDSL2). Samas on plaanis edaspidi kasutusele võtta veelgi uuemad tehnoloogiad Vplus ja G.fast, mis võimaldavad lairibaühenduse kogukiirusi (alla- ja üleslaadimise kiirused kokku) vastavalt 200 ja 800 Mbit/s,” sõnas Telia Eesti kõneisik Raigo Neudorf.
Proovides teenusepakkuja kodulehel internetiteenust tellida, näeb enamikes vaskkaabliga varustatud aadressidelsuurimaks kiiruseks 40/10 Mbit/s. Neudorfi sõnul sõltub kiirema ühenduse pakkumine kliendiliini pikkusest.
Sellest tulenevalt saab Telia 60/10 Mbit/s kiirusega ühendust pakkuda neile klientidele, kelle ühendusliini pikkus (kliendi ja jaotuspunkti) on maksimaalselt 800 meetrit, lisaks eeldab see ka VDSL-i tehnilise võimaluse olemasolu. Neudorfi kohaselt kasutavad seda võimalust täna sajad Telia kliendid.
Neudorfi sõnul on firma G.fast tehnoloogiat testides saanud reaalse kiirusena alla- ja üleslaadimise korral kokku tulemuseks 870 Mbit/s.
“Selle tehnoloogia lansseerimise puhul on aga täna peamine probleem see, et seadmetootjate poolt puuduvad endiselt kommertskasutuse nõudmistele vastavad seadmed,” selgitas Neudorf.
