Kuidas Amazoni hiigelladudes robotid enamuse inimeste tööd ära teevad

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
47rs160609a827.jpg

Internetikaubanduse gigant Amazon tarnib iga päev sadu tuhandeid tooteid . Selleks, et õige toode kenas karbis tellijani jõuaks läheb, aga vaja vaid minutit inimeste tööaega, hulka roboteid ning nutikaid laosüsteeme. CNNi reporter käis Amazoni laohoones uurimas, kuidas seal tooteid pakitakse.

Ligi 9,5 hektari suurune Baltimore'is paiknev laohoone annab tööd 3000 inimesele, kes pakendavad ning laovad tooteid veoautodele. Kõik ülejäänu aga tehakse robotite abil.

2014. aastal asus Amazon laohoonetes kasutama rohkem roboteid, mis lubas neil paigutada olemasolevatesse ladudesse poole rohkem tooteid. Kui vanasti käisid Amazoni töötajad, keda kutsutakse korjajateks, mööda riiuleid ja valisid õigeid tooteid, siis täna seisavad korjajad paigal. Robot sõidab õige riiulini, tõstab selle üles ja tassib selle korjajani. Arvuti teab, kus konkreetsel riiulil soovitud toode paikneb ja näitab seda korjajale, kes selle riiulist võtab.

Baltimore'i ladu hoiustab pisikesi tooteid, seega on ühel riiulil tavaliselt väga palju asju. Riiul on jaotatud omakorda väikesteks sektoriteks. Ühes sektoris võib olla mitu asja, näiteks T-särgid ja deodorandi kuuspakk. Korjaja skaneerib toote ja asetab selle kollasesse ämbrisse. Robot sõidab automaatselt riiuliga minema, et teha ruumi järgmisele robotile, kes sõidab kohale uue riiuliga, kuhu kollane ämber asetatakse.

Kollase ämbri saabudes annab arvuti teada, millise suurusega karpi kasutada. Professionaalsematel töötajatel võtab vaid 15 sekundit, et leida õige karp, lisada sinna mullikile, teipida see kinni ja asetada see tagasi konveierlindile. Loomulikult aitab neid selle juures masin, mis annab neile täpselt õige koguse pakkimisteipi, mis sõltub omakorda karbi suurusest. Ainus otsus, mida pakkija ise tegema peab, on see, kui palju kasutada mullikilet.

Toode, nüüd juba postitamiseks vajalikus karbis, sõidab läbi masinast, mis kleebib automaatseltkarbile paberi saaja postiaadressiga. See käib sujuvalt, karp ei pea masinast läbi sõites isegi peatuma.

Ja siis tulevad laserid, milleta nii kõrgtehnoloogiline laokeskus ilmselt kuidagi ei saa. Tolliputka välimusega kastis skaneeritakse karpi laseritega, et teha kindlaks, millise veoauto peale see sõitma peab. Kui karp jõuab õige mahasõiduni, tõuseb konveieril üles automaatne takistus, mille peale karp suunda muutes mahasõidult maha libiseb. Seal ootab juba kolmas töötaja, kes karbid veoauto kasti asetab.

Ongi kõik, mõni aeg hiljem saab toote kätte õnnelik tellija, kel kulub kogu teibi ja paberi lahti harutamiseks tõenäoliselt rohkem aega, kui töötajad karbi pakkimisele kulutasid.

Avafoto: Scanpix

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.