Kuidas näeb välja küberrünnak ehk miks Delfit välismaalt lugeda ei saanud

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix Baltics

Delfi IT-meeskond reageeris reedel nende veebisaiti tabanud teenustõkestusrünnakule sellega, et välismaalt Eesti uudisteportaali lugeda ei saanud, analüüsis infoturbeekspert Renee Trisberg.

“Minu andmetest on näha, et tõesti umbes 11:30, täpsemalt 11:33 algas rünnak. Delfi tiimil kulus tuvastamiseks ja reageerimiseks 37 minutit. Kell 12:10 pandi Delfi välismaalt kinni,” analüüsis Trisberg.

Trisberg on nimelt oma tarbeks üles seadnud süsteemi, mis välismaisest serverist iga minuti tagant pöördub Eesti suurimate uudisteportaalide juurde, rääkis ta Geeniusele.

Tänu sellele sai ta tagantjärgi jälgida, kuidas välismaalt ühel hetkel ligipääs Delfile ära lõigati.

Trisbergi andmeanalüüsi startup SpectX vahenditega tehtud graafik näitab, kuidas kellajaliselt ligipääs Delfile kadus. Graafikul olev joon on normaalolekus 90 000 juures – see näitab, et Delfi server saadab tagasi 90 000 baidi ehk 90 kilobaidise vastuse.

“See tõmblemine graafikul (alates ligikaudu kell 11:40) näitab, et rünnak väga suur ei olnud, osaliselt sai Delfit lugeda. Aga kui graafik nulli läheb, siis suleti Delfis välisühendused,” seletas Trisberg.

“Eesti riik on (selliste rünnakute korraldamiseks) piisavalt väike, mistõttu on pankades välja mõeldud süsteem, et tuleb välispiirid kinni panna,” selgitas Trisberg, miks see on teenustõkestusrünnaku puhul tavaline kaitsemeetod.

“Delfi andmetel sai rünnak läbi kell 14:00, 13 minutit hiljem taastati liiklus täielikult tervele internetile.”

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.