Uudis

Kullapalavik: hiinlased krabavad paaritähelisi .ee domeene, mis peaks hinda minema

0a7ed815c4.jpg

Eesti maatähisega internetidomeenide – nagu geenius.ee või eesti.ee – registreerimisel toimus eelmise aasta lõpus oluline muutus. Varem pidi domeeni saamiseks välja käima kohapealse halduskontakti ehk sisuliselt pidi Eestis olema kättesaadav inimene, kelle poole domeeni haldusküsimustes pöörduda. Alates 1. detsembrist 2015 seda enam vaja pole ja nii lahvatas väiksemat sorti.ee domeenide kullapalaviku.

“Me valmistasime seda koos kogukonnaga mitu aastat ette. Eesmärk oli Eesti domeen rahvusvaheliselt rohkem kättesaadavamaks teha,” ütlesmaatunnusega domeeninimesid haldava Eesti Interneti SA juht Heiki Sibul. “See eesmärk on pauguga täitunud."

Asi on selles, et eelkõige Hiinason kerkinud tohutu huvi Eesti domeenide vastu. “Enne detsembrit oli meil Hiinast registreeritud .ee domeene alla tuhande,” meenutas Sibul. Praeguse seisuga on selliseid 16372.

Hiinlaste mõju Eesti domeenidele on väga selge. Kõikides graafikutes, mis näitavad .ee domeenide registreerimist, on detsembris toimunud väga selge hüpe.

Mis paneb hiinlasi .ee domeene ostma?

“Eestlaste õnneks ei ole [Hiinas], vaatamata esmamuljest, Eesti riigitähisega tippdomeeni nime registreerimisest saanud rahvuslikku ajaviitmismeetodit. Domeene on registreeritud väga palju, kuid individuaalsete registreerijate arv on meie hinnangul siiski tagasihoidlik,” nendib domeeniekspert ja Eesti ühe suurima registreerija Zone.ee juhatuse liige Ardi Jürgens.

"See tähendab, et domeene registreerivad mõned väga suure eelarvega ja süsteemselt tegutsevad professionaalsed investorid (või spekulandid – oleneb vaatenurgast) ning käputäis neid järgivaid väiksema kaliibriga tegelasi,” rääkis Jürgens.

Numbrite keel: 1688.com on Alibaba ametlik aadress

Jürgensi sõnul pole teada, et .eetippdomeenil oleks Hiina jaoks spetsiifilist tähendust. Teatavasti on ladina tähtedes ja numbrites märgitud domeenid Hiinas populaarsed, et lühendite ja numbritega edasi anda mõisteid või sõnumeid, kuna hiina kirja domeenides kasutada ei saa.

Populaarsed on ka numbritega domeenid, sest ladina tähestikku mitte tundvate hiinlaste jaoks on selliste kasutamine lihtsam. Seos on tihti kaudne, näiteks internetifirma NetEase kasutab domeeni 163.com, kuna dial-up ühenduse ajal tuli helistada numbril 163. Teine seos tuleb numbrite hääldamisest – 1688 saab hääldada nagu Alibaba. Seetõttu ongi 1688.com Alibaba peamine Hiina domeen, kuhu suunab ka aadress alibaba.cn.

Ka hiinlaste registreeritud Eesti domeenide seas on palju numbritega lühendeid, võetud on ka 163.ee.

"Eesti domeene registreeritakse kauplemiseks siiski ühel peamisel põhjusel – tegemist on piiratud ressursiga, mille järgi mujal tippdomeenides on varem olnud nõudlust,” nentis Jürgens. "Eriti piiratud on see ressurss ajalooliselt loomulikult olnud populaarsetes geneerilistes tippdomeenides nagu .COM või suurte riikide tippdomeenides nagu .DE või .CN. Neis võib kahetähelise domeeninime omandamise hind vabalt ulatuda ka sadadesse tuhandetesse või miljonitesse eurodesse."

"Isiklikult arvan, et Hiina investorite kalkulatsioon oli lihtne – Eestis olid mujal atraktiivsed domeenikujud (kahetähelised, kolmetähelised, numbrid, korduvad silbid jms) suures osas veel vabad ja saadaval “omahinnaga”, kui see ressurss korraga kinni panna, siis võib õnnestuda turule tekitada defitsiit, mis peaks hakkama nende hinda järelturul üles ajama,” selgitas Jürgens hiinlaste huvi Eesti domeenide vastu.

Jürgensi sõnul on väga suure hulga hiljuti registreeritud .ee domeenide puhul näha, et need on juba erinevates oksjonikeskkondades müügiks.

Miks just nüüd?

"Põhjust, miks domeenide registreerimine Eestis ootamatult populaarseks muutus, võib tõenäoliselt otsida sellest, et meie tippdomeen sattus spetsialistide siseringis nö “radarile”. Selle taga on ilmselt sektorit kajastavates uudistekanalites ilmunud teated .EE tippdomeeni viimase domeenireeglite muudatuse kohta ja võib ka olla, et mõne välismaale orienteeritud registripidaja edukas turundustöö,” pakkus Jürgens.

Tema sõnul polnud ka enne detsembrit hiinlastel takistusi Eesti domeene osta ja kohaliku halduskontakti oli pigem väike ebamugavus. Registreerimise laine algas tema sõnul nädalad pärast 1. detsembrit.

Orgaanilist nõudlust pole

Zone.ee pole Aasias oma teenuseid turundanud ja seepärast ka palju hiinlastest registreerijaid saanud, kuid suhtarvuna on kasv kindlasti tuhandeid protsente.

Domeenispekulatsiooni kohalt on põhiküsimus see, kas need kunagi ka lõppkasutaja leiavad, s.t kas mõni organisatsioon või isik lõppkasutajana sellise .ee domeeni endale osta tahaks. Heiki Sibula arvates on oluline jälgida aasta lõppu, kui detsembris registreeritud domeenid aeguma hakkavad. “Siis näeme, kui palju on domainereid (ehk spekulante – toim),” ütles ta.

Jürgensi sõnul on humoorikas, et sellised kahe- ja kolmetähelised .ee domeenid on ligi 25 aastat registreerimata jäänud, ent nüüd joostakse neile tormi. “Järelikult kohalikku orgaanilist nõudlust nende järele pole lihtsalt olnud."

Avafoto:Travel Coffee Book

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.