Kunnar Kukk: Väliskaubandusministri Hinckuse rünnak iseendale

Foto: Postimees Grupp / Scanpix Baltics

Endine riigiametnik, praegu idufirmas Topia töötav Kunnar Kukk kirjutab, millised võiksid olla uue IT- ja väliskaubandusministri Kert Kingo tööülesanded ja mis saab, kui ta neid asju teha ei soovi. Geenius avaldab algselt Kuke blogis ilmunud artikli tema loal.

Töötades täna viiendat aastat IT-sektoris ja olles töötanud MKM-s, olen ma teinud sutsakaid sotsiaalmeediasse teemal IT-minister, kogunes aga ühel hetkel nii palju, et otsustasin koondada oma mõtted sidusaks tekstiks.

###

Peale Marti Kuusiku kiiret minekut väliskaubandus ja IT-ministriks saanud Kert Kingo, soovib võimalikult vähe Eestist väljas käia ning ei taha ja suuda inglise keelt rääkida, on sisuliselt kohatäide.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrist ümber mõtestatud väliskaubandus ja IT-minister on sahk, kes ajab tee lahti, selleks, et ettevõtjad saaksid juba suhete sisseseadmise järgselt ettevõtjatega otse suhelda ja ärisuhteid luua.

Teisisõnu, tuua sisse kapitali, luua maailma tipptasemel tooteid ja teenuseid, mis võimaldab tööd siinsetele inimestele, vajadusel palgata väljastpoolt, ent maksta makse Eestis, mis toob ringiga tagasi hüvesid, mida minister saab ringi jagada.

Ehkki ministri eest teevad enamiku sisulist tööd ära EAS, side ja riigi infoühiskonna asekantsler ja majandusarengu asekantsler ja ametnikud, on ministri käes on hoovad teha uksi lahti Eesti ettevõtjatele riikides, kus loeb see, kes laua taga istub.

Sparringupartnerina peab olema kantsler piisavalt tugeva selgrooga, et lollusi ära hoida. Suhete loomiseks on ministri äridelegatsiooni visiidid sihtriikidesse, kuhu tahetakse jalg ukse vahele saada, kohtumised, otsesuhted, õhtusöögid, konverentsid, nõukojad, küllakutsed Eestisse. Samuti kohtumised ja kuulamine, mis on siinsete IT ja ekspordile suunatud ettevõtjate probleemid, mida ministeerium saaks lahendada.

Minister vastutab samuti ühe valdkonna alusdokumendi, infoühiskonna arengukava ja selle elluviimise eest (mis hõlmab suuri algatusi) ning käib Eestit ELis esindamas. Minister on see, kes paneb Eestist väljas õla alla riigi idufirmadele, nagu e-residentsus, peaks ütlema avalikult, et “Eesti on maailma parim riik, kuhu investeerida ning meil on parim iduettevõtluskliima”, looma suhteid, et tõmmata siia kasvõi Facebooki sisumonitoorimiskeskust (mis täna läks Riiga), panna tehisintellekti rakendused ehk kratid tööle avalikkuse huvides. Tõsta siinse ettevõtlust väärtusahelas, et teeksime tooteid ja looksime teenuseid, mis on ekspordivõimelised ja kasvaksime ka IT-ettevõtetena allhankemaast välja.

Kõneisikuna peab minister suutma avalikkuses inspireerida ja haarata kaasa. Ministri kõnesid valmistavad küll ette enamasti poliitilised nõunikud ja avalike suhete osakond koos sisuinimestega, minu silmis hea minister omab samas ise seisukohta, visiooni ja vaadet ning lõpliku visiooni sõnumi annab minister.

Samuti on minister see, kelle kohalolek, sõna jõud ja ka isiklik karisma loeb kahepoolsete lepingute väljatöötamisel riikidega, isegi kelle puhul saadetakse Eestisse siinse ministriga kohtuma “kõigest” valdkonna aseminister kahepoolsete heade suhete memorandumit allkirjastama.

###

Mitu Eesti ärimaastikul kaalukat sõna omavat IT-ettevõtjat ütlevad avalikult, et tegemist on pseudoministriga. Tõenäoliselt need inimesed ei lähe EKRE ministriga kaasa ärivisiitidele, et mitte legitimeerida EKREt.

EKRE-l on tugev maineprobleem, sest arukad inimesed ei taha end siduda rahvuslaseks pidava seltskonnaga, kes koosneb ühelt poolt endistest rahvaliitlastest ja hoiab küll meediat pantvangis paremtiivalise retoorikaga, mis on oma olemuses suunatud lihtsakoelisele madalate emotsioonide üleskütmisele ja pildis olemisele.

Mis aga puudutab sisulist tööd, on EKRE praegused ministrid selgelt üle hinnanud oma seniseid eeldusi ja võimeid, nende karjäärikõverad on hüpanud ministeeriumi allasutuse juriidilise osakonna inimesi mitte juhtivast ametnikust ja valdkonnaga kokkupuudet mitteomavast inimesest hooga ministriks.

Ja kui EKRE maineprobleem peaks realiseeruma Eesti digiriigi maineprobleemiks, mida täna igapäevaselt võib Lääne meediast lugeda, võivad siinsed patriootlikult meelestatud eksportivad ja välisinvesteeringuid liimina külge tõmbavad ettevõtjad nahast välja pugeda, ent kapital ja tööjõud liigub siiski sinna keskustesse, kus on turvaline, ennustatav ja on vabadusi piisavalt. Kas see ongi eesmärk?

###

Parimal juhul võib täna värske minister Kert Kingo peeglisse vaadata, tervitada end igal hommikul: “Tervist, proua minister!”, kuid peab samas tõdema Hinckuse moodi “Hukkunud Alpinisti hotellist”, et ma ise tulin endale kallale.

Püüdes Pisa torni pildistada kallutades selleks fotoaparaati, võib saada pildile sirge Pisa torni ja seda inimestele näidata, ent kohale minnes on torn endiselt viltu. Süüdi ei ole siinkohal kaamera, vaid see, kes kaamerasse vaatab ja pildi teeb.

Eesti keel ei ole lingua franca, nii TalTechis kui Tartu Ülikoolis õpetatakse ärialast inglise keelt ja alla keskmise vene keele oskusega võib heal juhul pöörata pilgu Peterburi aselinnapea poole. Töövaidluse lõpp maksuametiga on samas ka koht, kus kaamera võib hakata pilti õigesti näitama.

Suurim probleem kidurast keeleoskusest on aga ministri sõnumis, et ta istub võimalusel kodus.

###

Kuniks Ilmar Raag paneb Facebookis uhkusega selga pusa “Je suis süvariik”, teeb sellest pilti ja Meelis Oidsalu taolised asekantslerid kaitseministeeriumis suudavad avalikkuses mõtestada ja kaitsta veendumust, mis on riigi ja liberaalse demokraatia roll, seni on veel hästi.

Olles vestelnud mitme avalikus sektoris töötava sõbra ja ametnikuga, on inimestel, kes tahavad, et Eesti riik edasi liiguks sentiment praegu äraspidine, mitmed ütlevad, et erasektoris oleks parem töötada.

Siiski üks avaliku sektori töötaja möönis, et nii lihtsalt poliitikud apoliitilisi ametnikke ära ei kanguta. Ühe valimistsükliga Eesti senist riigikorraldust pea peale ehk ei suudeta pöörata, ent pidevad ja jätkuvad mainelaksud, mis loovad fooni, et kukume ühte liigasse riikidega, mis piiravad nähtamatult kodanikevabadusi, teevad oma töö, mida on raske tulevikus ümber pöörata.

###

Huvide deklaratsioon: Töötasin MKMis 2008-2009 avalike suhete osakonnas nõunikuna, majandus- ja kommunikatsiooniministri rolli täitis Juhan Parts (siis IRL), kes tegi täna kahe ministri töö ära üksi. Minu vastutusvaldkondadeks olid lennundus-merendus, kriisiregulatsioon ja riigi infosüsteemide osakonna kommunikatsioon. Erakondlikult ma ei ole ühegi erakonnaga seotud olnud, i.e kuulunud erakonda.

Ehkki Juhan Partsil ministrina olid omad veidrused ja ebaõnnestumisi, viskas ta vajadusel hallide soovidega pool-korrumpeerunud ettevõtjaid Harju tänava kabinetist välja, tal oli väljakujunenud ring vastaseid, oli ta teotahteline, visiooniga, oli ta ka juures äärmiselt võimekas ja tõenäoliselt Euroopa Kontrollikojas ta täna vajab tõlki harva.

Pean aga samas täna Isamaa solvumist, mida oli lugeda välja Helir-Valdor Seederi kõnest Isamaa suurkogul, üheks pea katalüsaatoriks tänase koalitsiooni tekkel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.