“Vahe on peamiselt selles, kellele teenus on suunatud ja mis on juriidiline vorm,” rääkis Xolo juhatuse esimees Allan Martinson Geeniusele. “Xolo Go puhul põhineb virtuaalfirma seltsingulepingul Xolo ja mikroettevõtja vahel. Põhimõtteliselt kasutatakse Xolo keha, mille kaudu saab siis oma äri ajada.”
Martinsoni sõnul on eesmärk teha freelancer’ite elu võimalikult lihtsaks. “Näiteks Saksamaal läheb üldse 7-11 nädalat, et oma äri registreeritud saaks ja siis edasi peab kulutama keskmiselt kaks päeva kuus administratiivsete toimingute peale,” rääkis Martinson. “Kui Google oleks sama ebaefektiivne, siis oleks neil 10 000 raamatupidajat. Aga neil ei ole.”
Esialgu on Go teenus turul beetaversioonina, ehk siis seda saavad kasutada valitud hulk eurooplaseid (hiljem laienetakse ilmselt ka teistele turgudele). Täismahus peaks teenus müüki jõudma Martinsoni sõnul mõne kuu jooksul.
Investeeringutega peetakse nüüd hoogu
Investeeringutest saadud kuue miljoni euro kohta ütles Martinson, et raha läheb tootearendusse ja turundusse. “Keegi seda raha mõistagi sulas raha välja ei võtnud ja keegi rikkaks ei saanud,” ütles ta.
Martinsoni sõnul võetakse nüüd aeg maha, et keskenduda teenuse arendamise ja müümisega. “Sellised investeerimisraundid võtavad alati aega ja energiat,” põhjendas ta.
Kust tuli Xolo nimeidee ja miks LeapIN enam ei sobinud? “LeapIN on tore nimi, me kasutame seda Xolo Leap tootes edasi. Aga Xolo nimi viitab meie eesmärgile pakkuda teenust sooloettevõtjale ehk solopreneurile,” selgitas Martinson.
Martinsoni sõnul on neil kliente 104-st riigist üle maailma. Kõige rohkem kliente on Saksamaalt. Firma käive oli 2018. aasta käive 1,2 miljonit eurot. Xolol on 62 töötajat Tallinnas, Tartus ja Londonis.
