Prantsuse siseministerBernard Cazeneuve kohtub täna Berliinis oma Saksa kolleegiThomas de Maizièreiga, et arutada, kuidas piirata krüpteeritud suhtlusvahendite kasutamist Euroopas. Prantsuse ministri sõnul on see terrorivastase võitluse põhiline proovikivi.
Prantsuse sisejulgeoleku juhtPatrick Calvar tõi näitaks, et kuigi novembris Pariisis toimunud terrorirünnaku järel said korrakaitsjad gigabaitide kaupa tõestusmaterjali, oli palju sellest krüpteeritud ja loetamatu, kirjutab Financial Times. Terroristid või need, keda kahtlustatakseterroriaktide planeerimises kasutavad tihti suhtlusrakendusi nagu WhatsApp või Telegram, mis nagu Apple'i telefonides olev iMessage kasutavad otspunktide krüpteeringut.
See tähendab, et sõnumid muudetakse matemaatiliselt loetamatuks ühes seadmed ja muutuvad loetavaks alles teises seadmes. Sellest erineb näiteks Skype, mille kaudu saadetud sõnumid on Microsofti serveris krüpteerimata kujul ja julgeolekuametitel on võimalus sõnumeid lugeda.
Krüpteerimistehnoloogia otsest keeldu oleks raske Euroopa seadusandlusse kirjutada ja privaatsuse eestkõnelejad võitleksid sellele tuliselt vastu. Kuid selle asemel on Euroopa Komisjonüle vaatamas privaatsusseadusandlust, mis puudutab just suhtlusäppe ja mis võib viia sama lõpptulemuseni. Financial Timesi andmetel käib komisjonis veel vaidlus. Samad ametnikud, avalikult rõhutavad tugeva krüpteerimise tähtsust, ütlevad lehe teatel ka seda, et julgeolekuasutustel on vaja krüpteeritud andmetele ligipääs saada.
Lehe hinnangul on prantsuse ja Suurbritannia kodanikud oma riigi luureteenistustele õiguste andmise osas vastutulelikumad, kuid Saksamaal ja kommunismiminevikuga riikides on see vastupidi.
Foto: Charly Triballeau/AFP/Scanpix