Lennuamet kuulis juhtunust politsei käest

Lennuameti kommunikatsioonijuhi Marelle Pihlaku sõnul kuulsid nad laulupeo ajal toimunud vahejuhtumist 12. juulil politsei- ja piirivalveameti käest, mil politseinikud andsid lennuametile koos sündmuse kirjeldusega üle drooni.

“15.07 tuli isik lennuametisse oma droonile järele, väites et politsei kinnitusel saab ta esmaspäeval oma drooni lennuametist kätte. Kohapeal selgitati talle, et antud juhtumi osas alustatakse väärteomenetlust ning seetõttu edastatakse talle kutse ülekuulamisele tulemiseks,” ütles Pihlak.

Eile, 18. juulil, viis lennuamet isiku suhtes läbi väärteo kiirmenetlus. Pihlaku sõnul seda eelkõige seetõttu kuna politsei info kohaselt isik kinnitas, et ta lennutas 7. juulil drooni ilma loata ning sama tunnistas isik ka lennuametis.

“Menetluse järgselt tagastasime isikule drooni, seaduslikku alust drooni mitte tagastada meil ei ole.  Peale Lennuametist lahkumist tegi isik Facebooki postituse. Kui isik lennuametis kohapeal tunnistas oma viga ning kahetses oma tegu, siis kahjuks kinnitavad tema poolt hiljem sotsiaalmeedias tehtud postitused vastupidist,” kirjeldas ta.

Droon lendas kokku 8 minutit, neist 3 minutit inimeste kohal

Kommunikatsioonijuhi sõnul ei ole isik varasemalt lennuameti poole drooni lennutamiseks vajaliku loa jaoks pöördunud ning seda ei oldud talle ka väljastatud.

“Drooni logile tuginedes saame öelda, et antud lennu maksimaalne kõrgus oli ligikaudu 340m ning lennu kestvus oli orienteeruvalt 8 minutit, sellest rahvamasside kohal ligikaudu 3 minutit. Drooni logi kohaselt tõusis droon õhku Oru Hotelli tagant (suunaga Lasnamäe poole),” täpsustas Pihlak.

Maksimaalne trahvisumma antud teo eest on 200 trahviühikut ehk maksimaalselt 800 eurot. Trahvi määramisel lähtub lennuamet igast juhtumist eraldi, st hinnatakse rikkumise hetkel kehtinud asjaolusid.

“Tänasel päeval, omadest täiendavat infot, eelkõige isiku sotsiaalmeedia postitused ja käitumine, saame öelda, et eksisime trahvisumma määramisel. Eestis kehtivate seaduste alusel ei saa isikut sama teo eest mitu korda karistada. Küll aga peame tõsiselt kaaluma oma senise praktika võimalikku muutmist, kus pidasime üldjuhul tõhusamaks teadlikkuse tõstmist kui maksimaalmääradega karistamist,” lisas ta.