Tänu Lennart Meri Tallinna lennujaama asukohalekuulub enamus pealinnastkontrollitud õhuruumi alla. Kuigi lennuamet on juba aastaid avalikult tutvustanud kontrollitud õhuruumi regulatsioone, ei peeta neist kinni.
Lennuameti personali- ja kommunikatsioonijuhi Marelle Pihlaku sõnul on neile korduvalt laekunud infot inimestest, kes rikuvadEestis kehtivaid regulatsioone.
Kiire YouTube'i otsinguga leiab mitmeid halbu näiteid droonide lennutamisest Eestis. Kuigi paljude videote autoriteks on välismaalased, kes ei pruugi kohalike regulatsioonidega olla kursis, leiab mitmeid näiteid ka eestlastest.
YouTube paljastabregulatsioonide eirajad
Näiteks on Facebookis tulist vastukaja leidnud ettevõtte Mediadrone promovideo, kus juba esimeses kaadris lennutatakse drooni Õismäe kohal lubatust kõrgemal. Lennundusega kursis olevad inimesed märkavad kiirelt, et droon on lennutatud Tallinna lennuvälja 08 raja kohale, kust tõusevad ning maanduvad lennukid. Õnneks oli sel päeval tuul selliselt, et maanduseks oli kasutusel Sõjamäe poole jääv 26 rada.
Geeniusele kommentaari andnud Mediadrone esindaja sõnul ei ole nad ühtegi regulatsiooni eiranud ning ei tõuse 150 meetrist kõrgemale.
Tuntud droonifotograafi Kaupo Kalda hinnangul pakub Mediadrone teenust, mis ei tundu olevat efektiivne, lisaks on see tema hinnangul ohtlik ja tüütu. Peale autoriõiguste rikkumise, millega on Mediadrone talle silma paistnud,leiab Kalda, et kõige hirmsam on regulatsioonide eiramine.
Regulatsioonide eiramine seab ohtu inimelud
"Neil on veebis mõned isetehtud videod, kust on näha, et nad lendavad üle piirkõrguste. Näiteks kaadrid Õismäelt, kus pakuks silma järgi lennukõrguseks ca 500m, samas kui just sel kõrgusel on selle koha peal lennukite maandumiskoridor. Loodetavasti võtab lennuamet nad kiirelt ette, sest me keegi ei soovi, et juhtuks mõni õnnetus. Olen lennuametit Mediadrone'ist teavitanud. Kui sellist teenust pakkuda, siis peaks see olema eriti hoolikalt läbi kaalutud ja turvaline, seda ma aga nende puhul ei näe," sõnas Kalda.
"Lennuamet läheneb igale situatsioonile/lennutajale juhtumipõhiselt. Lennutajaga võetakse võimaluse korral ühendust ja selgitatakse välja [lennutamise] asjaolud," rääkis Pihlak."Kui selgub, et loata lend on toime pandud tahtlikult, siis järgneb tõenäoliselt väärteomenetlus lennureeglite rikkumise eest. Kui lennutaja rikkus regulatsiooni sätteid teadmatusest, siis tutvustatakse talle regulatsiooni ja palutakse edaspidised lennud viia läbi vastavalt nõuetele ning sellele üldjuhul väärteomenetlust ei järgne," täpsustas Pihlak.
Politseile jagatakse Tallinnas toimuvate lennutamise kohta informatsiooni
Lennuameti kommunikatsioonijuhi sõnul ei ole politsei- ja piirivalveametil hetkel operatiivselt võimalik lennuloa olemasolu kontrollida. See tähendab, et patrullil ei ole võimalik kontrollida,kas lennutajale on väljastatud lennuameti poolt ühekordne luba (n-ö aastane luba). Küll aga edastab lennuamet politseile info Tallinnas ja selle lähiümbruses toimuvatest mehitamata õhusõidukite lendude kooskõlastustest ehkinfo konkreetsest lennust konkreetses asukohas, mis annab politseile hetkel toimuvast operatiivse ülevaate.
"Äärmiselt oluline on endale selgeks teha regulatsioon, mis puudutab õhuruumi kasutamist mehitamata õhusõidukite poolt. Enne lennutamist peaks kindlasti tutvuma [drooni] kasutusjuhendiga. Samuti on mõistlik esimesed lennud teha koos professionaaliga. See vähendab oluliselt tõenäosust, et lõhutakse midagi ära või et droon lendab soovimatus suunas minema," rõhutas Pihlak.
Seoses kevade saabumisega on paslik tuletada meelde, et Eestis kehtivad droonide lennutamisel kindlad regulatsioonid.Lihtne on meelde jätta, et kontrollitud õhuruumis ei tohi ühtki lennumasinat ilma lennuametilt luba saamata lennutada isegi ühte meetrit. Lihtsustatult öelduna saabkontrollitud õhuruumiks pidada Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamu ning nendega piirnevat ala.
Avafoto: Kristjan Madalvee
