Uudis

Liitreaalsus muudab poliitilise välireklaami keelu mõttetuks

Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix. Montaaž: Geenius.ee

Eelmisel nädalal puhkes pisike segadus selle üle, et poliitilise välireklaami keeldu valvav politsei ütles, et Facebookis ei tohi ka avalikku reklaami teha. Jah, kirjuta vaid sõpradele nähtavates postitustes, et mis kandidaat valida, ja see sobib. Avalikult sellise asja postitamine pole õige.

Sellisel lähenemisel on muidugi suured probleemid, eelkõige sellepärast, et Facebook on ühe börsifirma veebileht, kuhu meie välireklaami keeld ei ulatu – ja politsei saigi veast ruttu aru ning probleem lahenes.

Selle üksikjuhtumi taga on tegelikult suurem trend: piirid avaliku ja privaatse ruumi vahel kipuvad minema üha hägusemaks.

Esiteks läheme me ise oma avalikke asju ajama – näiteks poliitiliste kandidaatide üle vaidlema, uudiseid tarbima ja avaldama – kohta, mis on selgelt Mark Zuckerbergi (ühe erafirma) koduväljak. Aga see pole ühesuunaline tung, muidugi on see Facebooki ja teiste selliste platvormide ülimalt kontsentreeritud töö vili, et tõmmata meid avalikke asju ajama oma platvormil.

Ja nad on selles väga edukad. Selle märgiks on kas või seesama politsei arvamus, et välireklaami keeld kehtigu ka Facebookis. Täpselt sama on lugu erinevate avalike elu tegelaste sammudega sotsiaalmeedias – me võtame neid kõiki nagu avalikus ruumis tehtud samme. Mäletate ikka, et Jürgen Ligi astus 2014. aastal ametist tagasi Facebooki jäetud kommentaari pärast? Nii ongi juba üsna keeruline otsustada, kas Facebook ja teised sellised kohad on avalikud või ei.

Vaata liitreaalsuse-poliitreklaame ja saad tasuta võipaki!

Aga asjad tõotavad veel keerulisemaks minna.

Nimelt ei pruugi see jutumärkides “avalik ruum”, mis on ühe firma platvorm, olla tekstipostitustega sotsiaalmeedia. Apple ja selle tuules ka Google arendavad väga edukalt liitreaalsust: tehnoloogiat, mis laseb kas või telefoni kaudu ümbritsevat reaalsust teistmoodi näha.

Millal saab valmis esimene poliitreklaami sisaldav liitreaalsuse äpp? Näiteks võiksid linnas olla plakatid märtsultsiliku loosungiga “skanneeri, seda plakatit, valimisäpiga!!!” ja keegi ei saa öelda, et see on poliitiline välireklaam. Aga kui teed äpi lahti, siis näed, et plakatil seisab hoopis armastatud poliitik oma sõnumiga.

Muidugi võib ju vaielda vastu, et kui keegi rumal vabatahtlikult oma telefonisse sellise äpi tõmbab ja läbi selle maailma vahib, siis tema oma mure. Aga kui see äpp on näiteks rohelist värvi ja annab LiPo poest võipaki iga viie reklaami kohta, mida sa sellisel moel vaadanud oled? Inimesi mingit äppi kasutama tõmmata on lihtsamast lihtsam – anna lihtsalt midagi tasuta ära.

Mark Zuckerberg Facebooki aastakonverentsil 18. aprillil. Foto: ekraanipilt

See äpp on juba meil taskus

Kuigi LiPo äpp võib olla naljakas, on maailm tegelikult ilmselt lihtsam: Zuckerberg lubas juba aprillis oma firma aastakonverentsil, et Facebooki ilmuvad kohe-kohe liitreaalsuse funktsioonid. Näiteks saab jätta linnaruumi “graffiti”, mida näeb ainult läbi Facebooki äpi vaadates, või kritseldada restoranimenüüle oma muljeid toitudest, mida näeb samuti üksnes äpiga. Nii et sisuliselt on meil see äpp juba taskus. Ja muidugi ei ole Facebookil nende uute võimalustega mingit muud eesmärki kui käivet suurendada. Reklaamid saavad olema liitreaalsuse rahaks tegemise peamine viis.

Kui mitte selle sügise kohalikeks valimisteks, siis järgmiste parlamendivalimiste ajaks on see igatahes juba töös.

Nii et jõudu meile aru saamisel, mis on “avalik” ja kas tasub seda USA börsifirmade veebilehtedele ja äppidesse vedada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.