Kui aus olla, siis oli mul pisut poevarga tunne. Mitte kuskil polnud näha ühtki müüjat või kassaaparaati ja ma võtsin lihtsalt riiulitelt mida tahtsin ning kõndisin poest välja. Aga siis ma loomulikult nägin, et pood kasseeris mult kauba eest tõesti raha.

Võib ju arvata, et selline kauplus teeb poevaraste elu lihtsamaks, aga New York Timesi ajakirjaniku eksperiment tõestas vastupidist. Amazoni loal püüdis ajakirjanik poe kaamerasüsteeme lollitada ja üle kavaldada, aga Amazon kasseeris temalt ostude eest ikka raha.

Kõik see peaks tegema täiesti selgeks, et Amazonil on võime jälgida meie iga liigutust, näoilmet, kehakeele sõnumit ja muutust hääletoonis. Söötes kõik selle masinõppesse, suudavad nad ennustada, mida sa lõunaks süüa tahad või mis toit sind lohutab, kui tuju on nigel. Ja võib kindel olla, et Amazon teab, kui su tuju on nigel.

Mis toobki mind põhiteema juurde – andmed. Mida veel kõigi nende andmetega teha saab, mida Amazon oma klientide kohta kogub? Mida Amazon juba praegu nendega teeb? Ja tähtsaim küsimus – kuidas kavatsevad nad alluda Euroopa uuele andmekaitse üldmäärusele (GDPR)? Ka USA ettevõtetel on viimane aeg hakata Euroopa uusi andmekaitse reegleid tõsiselt võtma hakata.

Ettevõte, mille kliendid elavad Euroopa Liidus, peab siinsetele rangetele andmekaitsereeglitele alluma. Andmekaitse üldmäärus tuleb tänavu mai lõpus jõusse ja pärast seda on EL-i elanikel täielik õigus küsida ettevõtetelt, milliseid andmeid nende kohta kogutud on ja mis nende andmetega tehtud on. Inimestel on ka õigus “olla unustatud” ja nõuda andmete kustutamist.

Kui ettevõte reeglite vastu eksib, võib saada trahvi, mis ulatub kuni 4%-ni nende ülemaailmsest aastakäibest. Amazoni puhul ulatuks see summa miljardite eurodeni. See muudab ilmselgelt kogu turundust ja on huvitav jälgida, kuidas GDPR mõjutab Amazoni plaane kliendiandmeid edasi teistele ettevõtetele müüa.

Jättes andmete küsimuse kõrvale, võib öelda, et Amazon Go on kindlasti madala marginaaliga jaekaubanduses läbimurre. See uus tehnoloogia lubab tööjõukulusid oluliselt vähendada ja need kulud on jaeäris ühed olulisemad.

Ma usun, et meid ootavad ees huvitavad ajad. Amazon võttis teadupärast üle traditsiooniliste raamatukaupluste äri, sest viis raamatumüügi internetti ja avas siis omaenda jaekauplused. Me võime eeldada, et Amazon hakkab oma Amazon Go müüjate-vaba kaupluse tehnoloogiat litsentseerima teistele jaekaupmeestele, et siis võtta kas vahendustasu või osa käibest.

Amazon pole muidugi ainus, kes jaekauplusi üritab ümber teha. Financial Timesi teatel plaanivad USAs teisedki jaeketid tänavu müüjate-vabad kauplused avada. Näiteks Krogeris hakkaks klient ise riiulitelt võetud kaupade triipkoode skanneerima ja maksaks poest väljudes iseteeninduskassas (sarnaselt Selveriga Eestis – toim).

Walmart katsetab sarnast lahendust Dallases ja Orlandos ning selle kuu lõpuks saavad inimesed 100s poes üle riigi maksta ainuüksi nutitelefoni äpi abil. Ainuke suhtluskontakt teise inimesega oleks siis, kui klient poest välja jalutades oma digitaalset tšekki töötajale näitab.

Kas varsti on meil kõikides kaupluses ostes tunne, nagu oleksime poevargad? Jääb näha.

Artikkel ilmus algupäraselt Nortali blogis.