Isegi kui iga kaardistusaktsioon pole finantskulu, siis on see suur ajakulu ning just tehisintellekti kaasamine aitaks seda kokku hoida. Praegu ei ole kindel, kas kõik need muudatused jõuavad ka mobiiliäppi selle aasta maailmakoristuseks, aga veebiversiooni peaksid need jõudma. Millal tehisintellekti kasutus äppi jõuab, see pole veel teada.

Maasvedeleva prügi seosed haigustega

Praegu tegeleb Teeme ära sihtasutus teise suure asjana vedeleva prügi tuvastamise platvormi arendamisega.

“Näiteks uurida, kuidas on malaaria levik seotud sellega, et sadas kaks kuud ja sadas selles piirkonnas, kus vedeles väga palju prügi. Et tuua see probleem inimestele veel lähemale,” selgitab Kerge tulevikuplaane.

“Esimene asi oli see, et me näitasime, kuidas maakera on kaetud nende täpikestega (prügi – toim.). Nüüd me saame hakata näitama seoseid, et kui see prügi seal vedeleb, mida see võib põhjustada inimeste tervisele või ka julgeolekule,” räägib ta.

Neid tulemusi saab näha kõige varem järgmise aasta suvel.

Kui keeruline oli prügikaardistamise äppi teha?

Sel aastal auhinnatud prügikaardistamise äpi tegemine polnud lihtne, sest see peab vastama inimeste ootustele ja võimalustele nii Eestis, USA-s, Brasiilisa, Keenias kui ka Indias ehk tegelikult kokku kõigis 157 riigis, kus maailmakoristuspäev toimus.

“Ükskõik milline digitaalne teenus on Eestist lendu läinud, siis laustatakse paari riigi kaupa või siis turul, mis on sarnane või keeleruum on ühtne. Teatakse, et seal toimivad kõik serverid, kiirus on õige ja edasi minnakse samm-sammult,” räägib Kerge.

“Meie suurimaks väljakutseks oli see, et me pidime tagama selle äpi töö globaalsel tasandil kohe päevast üks, mis tähendas seda, et meil oli vaja väga palju tõlkeid sinna panna, meil oli vaja kohe alguses planeerida, kus me hakkame andmeid hoidma ja kus on serveripark, mis võimaldab seda, et kiirus oleks kasutajasõbralik,” selgitab Kerge.

“Meil oli sellest äpist kaks versiooni, esimene ei tõestanud ennast, see ei suutnud täita kõiki neid tehnilisi nõudeid. Siis me läksime uuele tehnoloogiale üle, viimane versioon, mis praegu üleval on, kasutab React Native’i süsteemi, mis tähendas, et me kirjutasime äpi, mida on väikeste kohandamistega võimalik kasutada nii Androidis kui ka iOSis,” selgitas Kerge äpi valmismisprotsessi.

Tõlgete jaoks kasutati maailmakoristuspäeva võrgustikku üle maailma ning tõlked valmisid kogukonna tööna platvormil Crowdin, kus kasutajad said tõlkeid ise lisada ja ka nende kvaliteeti hinnata.

“Selliseid lahendusi pidime kogu aeg otsima, et kuidas kulusid hoida madalal sellise suure eesmärgi saavutamiseks,” räägib ta.

“See ei ole ainult prügi kaardistamiseks, vaid seal on võimalik luua ka sündmusi.” See võib olla koristusaktsioon, aga see võib olla üleskutse ka kaardistamisele. Läbi selle antakse inimestele teada, kus kogunetakse ja millega täpsemalt on tegu.

Kuidas toime tulla kehva internetiühendusega?

Internetiühendused üle maailma on väga erineva kiirusega ja seda tuleb juba äppi tehes silmas pidada. Kuna tegu on äpiga, mis ei sihi otsest majanduslikku kasu, siis ei saa välistada piirkondi ja inimesi, kes elavad piirkondades, kus interneti kvaliteet pole nii hea.

“See on olnud teine väljakutse. Läbi kaardistamiste saime aru 2017. aasta suvel-sügisel, et me ei saa teha üleriigilisi kaardistuskampaaniaid nagu Eestis. See tase on niivõrd erinev ja see diskrimineerib neid inimesi, kes tegelikult tahaks prügi kaardistada.”

Kaardistamist tehti väga erinevalt, kes said, tegid äpiga, teised tegid telefoniga pilti ja määrasid ise asukoha, ja pärast, kuid need inimesed kokku tulid, siis nad alles kandsid need andmed süsteemi sisse.

“Üks asi, millega saame seda äppi paremaks teha, on offline-režiimis prügi kaardistamise.”

Äpi esimese versiooni arendas Rumeenia firma, teise tegi Ukraina firma. Teeme ära poolt olid äpi valmimisega seotud 10 inimest, osalt vabatahtlikuna, osaliselt tasustatud, kes tegelesid sellega, et tehnilised lahendused oleksid sobilikud ning testisid neid.