Facebookis leviv lollus ja õelus on omandanud nii võimsad mõõtmed, et selles nähakse juba ohtu rahule ja demokraatiale. Paha haisuna levib nii desinformatsioon kui inimesi närvi ajav ja nende mõtteviisi äärmustesse kallutav paniköörlus, olgu tolerastia või ksenofoobia vormis.

Samas mina olen sellest probleemist teadlik vaid meedia vahendusel ja tuttavate juttudest. Kui ise Facebook’i avan, siis ma midagi sellist ei näe. “Inimesed on ilusad ja head,” nagu Sõpruse Puiestee laulus. Naljad, filmi- ja raamatuarvustused, tööalased arutelud, jagatud huvitavad faktid või artiklid.

Kuidas siis? Lihtne. Kui sattun lugema mõnd nõmedat postitust, siis klikkan korraks antud inimese profiilile ja vaatan tema viimast kolme postitust. Kui nende hulgas pole ühtegi konstruktiivset või vahvat, siis vajutan nupule “Unfollow”. Kui aga kellelegi meeldib kommentaarides jaurata ja tülitseda, leiab ravi nupust “Block”.