Uudis

Mart Parve: Teeme Tartu ülikooli efektiivsemaks, nii et keskmine palk oleks seal 19 100 eurot

Viimasel ajal on hakatud taas rääkima ühest “pisikesest” probleemist Eesti kõrghariduses. Kui jätta poliitkorrektne keerutamine kõrvale, siis on probleemiks see, et kuna ülikoolidel pole raha palka maksta, pole haridus suurem asi.

On kindlasti erandeid nii erialade kui ka üksikute õppejõudude lõikes, ent mõistagi ei ole võimalik saavutada süsteemset edu tuginedes inimestele, kes müüvad oma talendi ja teaduskraadid ülikoolile 2-3 korda odavamalt kui nad erasektoris teeniks. Neid inimesi on lihtsalt liiga vähe.

Nigelavõitu olukord kirjutatakse sageli eeskätt tasuta kõrghariduse arvele. Kui tudengid tasuksid õppemaksu, siis saaks õppejõududele palka maksta, ning oleks ka tudengite endi motivatsioon kõrgem.

Raske vaielda. Raha on muidugi alati tore ning kui seda on piisavalt paks pakk, saab sellega isegi naela seina lüüa. Kuid kas rahaga probleemide lahendamine on tõesti meie kujutlusvõime ja ambitsioonide piir?

Suurbritannias tegutseb maailma suurim kaugõppeülikool Open University, ca 170 000 tudengiga. Tegemist on korraliku, akrediteeritud kraade väljastava õppeasutusega, mis asub maailma ülikoolide pingereas (QS Rankings) näiteks sotsiaal- ja majandusteaduste osas üsna täpselt Tartu ülikooli kõrval.

Tegelikult on pakutav haridus aga isegi parem, sest QS Rankings metoodika arvestab asju, kus Open University ei tahagi “hea” olla – näiteks töötajate ja tudengite suhtarv.

Open University on arendanud välja üliefektiivse e-õppesüsteemi, mis võimaldab ühel töötajal administreerida ja õpetada 48 tudengit. Internetis antakse kätte materjalid, toimuvad seminarid ning tehakse grupitööd. Enamik tudengeid käibki kohal ainult eksamiteks. Tulemuseks on efektiivsus, mis võimaldab ühel töötajal hallata ja õpetada 48 tudengit.

Võrdluseks: Tartu ülikoolis on iga töötaja kohta 3,7 tudengit.. Kui Tartu ülikool oleks sama efektiivne kui brittide rahvaülikool, võiks seal töötada vaid 270 inimest. Nende inimeste keskmine palk oleks 19 100 eurot. Jah, üheksateist tuhat eurot bruto, koonu peale. See on muidugi keskmine. Tipp-professor või rektor võiks siis näiteks 50 000 saada, kuus. Kõik need arvutused on loomulikult kõrge huumorisisaldusega, aga point jääb samaks.

Tehnoloogiaettevõtetes asi just nii käibki. Mäng ei käi selle ümber, et tarbija (antud juhul maksumaksja või tudeng) käest kuidagi 10% hinnalisa välja manguda või kavaldada, vaid otsitakse võimalusi senised ebaefektiivsed protsessid selliselt ümber teha, et tulu suureneb vähemalt suurusjärgu või isegi mitu.

Kui minna start-up’i-teed ehk võtta Eesti ülikoolid koost lahti nagu legod (muidugi mentaalselt!) ning vaadata, kuidas nad, arvestades uuenenud vajadusi ning eelkõige uusi tehnoloogilisi võimalusi, uuesti kokku panna, siis võib juhtuda, et päris omajagu tükke jääb üle.

Tulemuseks võib olla uudne haridusmasin, mis annab paremat haridust, maksab õppejõududele paremat palka, ning lisaks hoiab kokku kõigi aega ja närve.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.