Eile keskpäeval ministeeriumite ühishoones toimunud valitsuse pressikonverentsil esitas Delfi ajakirjanik peaminister Jüri Ratasele (KE) ning rahandusminister Martin Helmele (EKRE) küsimuse, mis puudutas kevadel toimuvat rahvahääletust. Ratase vastus ei tekitanud kahtlust, rahvahääletus toimub.

Küll aga tekitas ühismeedias ja ajakirjanduses elevust Helme öeldu, mis jättis mulje, et e-hääletuse osa võib rahvahääletusel ära jääda. Selline mulje jäi seetõttu, et minister pööras tähelepanu valimisteenistuse poolt tõstatatud tehnilistele murekohtadele, mis mõjutavad rahvahääletuse toimumist.

“Ega demokraatia toimimine ei saa sõltuda sellest, kas meil mõni uus plugin või moodul saab valmis või ei saa valmis. Rahvahääletus on väga lihtne asi, sul on vaja valimisõiguslike nimekirja ja sedelit, kus on peal küsimus, kastikene jah-i ja kastikene ei-ga. Kui vaja on, siis teemegi paberi peal. Ega selletõttu meil rahvahääletus ära ei jää, et mingi plugin jääb tegemata,” ütles minister Helme. 

Sõnavõtu alguses viis minister jutu valimiste infosüsteemile, mille kohta ütles seda loov riigi infosüsteemi amet (RIA) Geeniusele eelmisel nädalal, et vajalikud arendustööd ei pruugi rahvahääletuseks valmida. Seejärel rääkis Helme aga hoopis füüsilisest hääletussedelist ning seal olevatest kastikestest. Ning siis ütles, et kui vaja on, siis tehaksegi paberi peal, kuid ta ei täpsustanud, mida paberi peal tehakse.

Ministrilt saadud vastus ei toonud selgust

Selguse huvides küsis Geenius EKRE pressiesindajalt Holger Bergilt üle, mida Helme “paberi peal” tegemisega mõtles. Kuna esialgu toimetus selget vastust ei saanud esitasime küsimuse uues sõnastuses järgnevalt:

“Kas minister pidas “Kui vaja on, siis teemegi paberi peal” lausega silmas seda, et vajadusel korraldatakse rahvahääletus vaid paberhääletusena või seda, et vajadusel jääb valijate nimekiri rahvahääletuse ajal endiselt füüsiliseks”.

Viidatud valimiste infosüsteemi arendused on seotud sellega, et valimisjaoskondades asendataks füüsilised valijate nimekirjad elektroonsetega.

Sellele küsimusele andis pressiesindaja väga konkreetse vastuse, mis aga ei too kahjuks selgust. “Helme vastas, et (see – toim.) võib tähendada mõlemat,” ütles Berg.

Geeniust konsulteerinud valimisseadustega kursis olevad anonüümsust soovinud õigusvaldkonnas töötavad inimesed ütlesid kõik selgelt ja arusaadavalt, et nii praegu kehtiv, kui ka 1. jaanuarist kehtima hakkav seadus ei anna võimalust, et hääletuse saaks viia läbi ilma e-hääletuseta. Et rahvahääletust saaks korraldada ilma e-hääletuseta on vaja seadust muuta.