Uudis

Martin Mets: Google lööb mängukonsoolidele hingekella… seekord tõsiselt

Google Stadia ainus riistvara inimese jaoks on mängupult ja ka selle olemasolu pole kohustuslik.

Eile esitles Google enda videomänguteenust Stadia, mis on minu hinnangul viimase 15 aasta kõige olulisem murrang, mis videomängude valdkonnas on üldse olnud. Viimane oli vast see, et võrgumängud üle interneti said normaalsuseks.

Pärast seda ja ka enne seda on edasi liigutud väikeste hüpetega, mida võib markeerida mängukonsoolide põlvkondadega. Need on suuresti määranud ka selle, millised on peavoolu arvutimängud oma ülesehituselt, graafikalt ja tasemedisainilt.

Google Stadia on see tulevik, mida me oleme teadnud, et ühel päeval see tuleb – me striimime mängu üle interneti, meil pole vaja selleks võimsat mängukonsooli või arvutit. Stadia lubab sul mängida ükskõik millist mängu otse Chrome’i brauserist.

Vaatad YouTube’is mängu videot, ohho, see on päris äge. Vajutad nupule ja viis sekundit hiljem mängid seda mängu juba ise.

Ainus riistvara on Stadia pult, mille esmane tagasiside on olnud väga hea, aga sa võid kasutada ka olemasolevat pulti. Mäng jookseb aga kuskil Google’i serveris ja pult ühildub sinu wifi-võrguga, mitte seadmega sinu koduvõrgus, mis vähendab viivitust.

Teised kardavad Google’it

Videomängude striimimine mõistagi ei ole midagi uut. Juba 2010. aastal tuli OnLive välja teenusega, mis lubas suuri ja tuntud videomänge striimida, kuid tehnoloogia polnud selleks tol ajal päriselt valmis.

Praegu on olemas PlayStation Now striimiteenus, mis põhimõtteliselt töötab. Steam on ette valmistamas enda teenuse turule (Steam Link Anywhere) toomist, mis lubab sul koduarvutist striimida enda mänge ükskõik millisele seadmete. Microsoft on sel aastal välja lubanud tuua enda teenuse.

Google’i kõrval kõige veenvam ilmselt ongi Microsofti teenus, sest peale Google’i on veel kaks firmat, kellel on piisav andmekeskuste võrgustik üle maailma, mis seda endale piisava kvaliteediga lubada suudavad. Microsoft ja Amazon.

Vaadates teiste konkurentide viimase aja tõmblemist, siis jääb mulje, et teised kardavad Google’it tõsiselt.

Hüpe graafikas, aga mitte ainult

Kui ma rääkisin alguses videomängude põlvkondadest, siis Google Stadia puhul on huvitav see, et tegu on ka vähemalt teoorias järgmise põlvkonnaga. Mitte ainult graafikas, vaid ka mängude ülesehituses ja juba reklaamiti välja 1000 mängijaga Battle Royale mängu tegemise võimalus.

Google’i andmekeskustes jooksevad mängud spetsiaalsel AMD kiibistikul, mille jõudluseks on 10,7 teraflopsi. See on sama palju kui Microsofti Xbox One X ja Sony PlayStation 4 Pro mängukonsoolidel on võimsust kokku. Teoorias lubab see arendajatel minna palju kaugemale.

Stadia pakub esialgu kahte pildivarianti, 1080p 60 kaadrit sekundis ja 4K eraldusvõimega, 60 kaadrit sekundis, koos HDR-i ja stereoheliga.

Google aga reklaamis juba, et nende süsteem on skaleeritav ja tulevikus võivad nad pakkuda ka 8K eraldusvõimega pilti 120 k/s, mis on täna puhas hullumeelsus.

Mis on suurimad ohud?

Kui videomängude striimiteenused on varem läbi kukkunud, siis miks peaks see õnnestuma? Ilmselt sellepärast, et see on Google, ja nagu eilsest esitlusest näha jäi, nad on selle teema tõesti väga tõsiselt käsile võtnud. Nad ei teeks seda niimoodi, kui neil poleks sellesse endal usku. Ja muidugi seda toetav Google’i infrastruktuur.

Aga nad peavad kampa saama mängude arendajad, kellest praegu on nimekirjas kaks: Ubisoft ja id. Probleemiks siin on see, mängud tuleb Stadia jaoks spetsiaalselt portida, kuna need jooksevad Linuxi/Vulkani peal.

“Assassin’s Creed Odyssey”, mida eelmise aasta lõpus ametlikul testiti, oli spetsiaalselt Stadia jaoks tehtud port ehk eraldi versioon mängust. See tähendab, et iga mänguarendaja peab tegema Stadia jaoks oma mängust eraldi versiooni.

Samuti tähendab see seda, et ära tuleb unustada praegune videomängu standardmüügihind ehk 60 eurot. Stadia peal ilmselt nii mänge ei müüda, vaid tegu on ilmselt kuupõhise hinnastusega.

Siis muidugi on võimalik sisendviivitus ehk pilt ja puldivajutused pole sünkroonis, mis pilveteenustega on paratamatus. Esialgsed testid näitavad, et tegu on parima reaktsiooniajaga pilveteenusega, mis praegu olemas on. Pildikvaliteediga aga on veel probleeme ja see ei ole ideaalne.

Google’i serveris võib mäng joosta küll väga võimsa riistvara peal, kuid kui lõppkasutajale tähendab see kaotust pildikvaliteedis kodeerimisprobleemide tõttu, siis pole sellest kasu.

Kõik oleneb lõpuks sellest, kui kvaliteetne on lõppkasutaja kogemus.

Konsoolidel on põhjust karta

Mida tähendab see mängukonsoolidele ja nende tootjatele? Lihtne vastus on, et kui Google Stadia realiseerub enam-vähem nii, nagu nad lubavad, siis mitte head.

Ilmselt me ei näe sellisel juhul enam kunagi, et mitusada eurot maksvad mängukonsoolid, näiteks järgmine PlayStation ja Xbox, jõuaksid selliste müüginumbriteni nagu praegu. PlayStation 4 on müüdud praegu üle 80 miljoni.

Tavalistel mänguritel pole põhjust enam konsooli poole vaadata ja need jäävad nišitoodeteks neile, kes tõesti tahavad ideaalset kogemust.

Google Stadia on kõige tõsiseltvõetavam platvorm, mis kunagi on mängukonsoolidele hingekella löönud. Mängukonsoolide tootjad peaksid tõsiselt muretsema, et mis on PlayStation 5 ja uue Xboxi turundussõnum ja ostupõhjendus, vähemalt massidele. Mõlemat konsooli on oodata 2020. aastaks.

Samal ajal muutub Stadia kättesaadavaks sel aastal Põhja-Ameerikas ja Euroopas (kas ka Eestis? Google’i asepresidendi Phil Harrsioni täpsed sõnad esitlusel olid “Most of Europe.”) ja selle hinnastamismudel on veel teadmata.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.