Eelmisel nädalal toimus Helsingis meie regiooni suurimakstehnoloogiakonverentsiks peetav Slush. Teiste seas oli konverentsi korraldustiimis mitmendat aastat järjest eestlane Martin Talvari, kelle sõnul oli tänavune Slush viimaste aastate parim.
"2300-pealine meeskond oli ülesannete kõrgusel ja paljud esinejad ütlesid, et nad pole sellist meeskonnakoostööd mitte kuskil maailmas näinud. Slushmafia toimis hästi," sõnas Talvari Geeniusele antud intervjuus.
Talvari on tõeliselt globaalse haardega eestlane, kes enamuse oma ajast veedab väljaspool kodumaad. Teiste tegemiste kõrvalt olisel aastal Talvari käsi mängus ka esinejate leidmise ning kutsumisega. Talvari kutsel osalesid SlushilSteve Jürvetson, Chris Sacca, ArielleZuckerberg, president Kersti Kaljulaid, Toomas HendrikIlvesja veel palju teisi inimesi.
Kuidas sai nii, et eestlane on juba aastaid väga süvitsi olnud seotud meie regiooni suurima tehnoloogiakonverentsi korraldamisega?
2010. aastal läksin Soome õppima Aalto Ülikooli. Tudengielu oli aktiivne ning 2012. algas minu Slushi teekond vabatahtlikuna. Slush oli siis väike ja kohalik, kuid üksikud rahvusvahelised tegijad tulid Rovio edu peale kohale siiski. Seejärel Miki Kuusi ja Atte Hujanen, kes olid teiste seas tiimi ehitamas, tegid ka mulle ettepaneku asjaga tõsisemalt tegelema hakkata. Slush 2013 planeerides jäi ülikool tahaplaanile ning tulin ka töölt äraeesmärgiga Slush rahvusvahelisele areenile viia, alustasin Jaapaniga ning sealt edasi reisisin Lõuna-Koreasse ja nii edasi.
Jaapan oli parim algus, kuna nii Rovio kui ka Supercell olid Tokyos juba tehinguidteinud.Rovio toonane Jaapani boss Antti Sonninen oli Tokyos ja pani ürituse kokku ning me Attega lendasime sinna. Atte naases peale seda Helsingisse ning ma jätkasin teekonda. Mõne aastaga käisin kuskil nädal riigi kohta, lõpuks lugesin kokku 82 riiki, kus sai läbi käidud. Vahel lendasin läbi Helsingi ja siis sai tiimiga koos oldud, kuid enamasti olin alati sõidus. Nendest kolmekümnestriigis korraldasin väiksemad Slushi üritusednäiteks Hiinas, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Brasiilias, Jaapanis, Kanadas, Indias, Taiwanisjne.
Teistes riikides käisin lihtsalt tutvumas kohaliku elu ja inimestega, silmaringi laiendamas. Arvuti ja internet oli olemas ja muud polnudki tööks vaja. Selle teekonna jooksul õppisin piirkondi ja nende tugevusi tundma, kutsusin kõiki Slushi põhiüritusele Soome, ka Eestit sai samas kontekstis lihtsasti esile tuua. Miki põhimõtteliselt ütles mulle, et tee mis iganes arvad ja annaaeg-ajalt endast märku, mingit konkreetset plaani ei olnud, vaid oli selline intensiivne growth hacking mentaliteet kogu tiimil, mis siiani säilinud.
Kolmeaasta jooksul käisinjaanuaris ka maailmamajandusfoorumil (WEF) Davoses, kus sain tuttavaks huvitavate inimestega. 2014. aastal kohtasin seal ka president Ilvest, mõned kuud enne seda olin ta Slushile kutsunud ja vastu võtnud. Me osalesime koos Ilvesega Davoses Google'i eksklusiivsel üritusel, pakun et kuskil sada inimest, mitte rohkem. Mul oli suur au, kui ta lahkelt tutvustas mind seal muuhulgas ka Taani prints Constantijnile, kes sel aastal osales Slushil ettekandega.
Loetlesid ette pika nimekirja asjadest, mille korraldamisega olid sina seotud.Milline neist oli kõige raskem pähkel?
Kõige raskem pähkeloli korraldada eksklusiivne lõpupidu, alguses plaanisin paarkümmend külalist kutsuda, kuid see kasvas orgaaniliselt saja inimeseni. Muuhulgas olid kohal selle aasta peaesinejad Chris Sacca, Arielle Zuckerberg, Steve Jürvetson, Dave McClure, Adeo Ressi jt. Ka Toomas Hendrik Ilves lendas selleks peoks kohale ning pidas lühikõne koos Steve'iga. Eestist tulid veel Sten Tamkivi, Rain Rannu ja suur tehnoloogiahuviline Carmen Kass, kes kõik ka peo logistikaga veidi abiks olid. Peo nimeks panin "Slush Friends, The Party On The Inside", korraldasime selle koos Lauri Kaakineni ja Teemu Huuhtaneniga. Tegime selle unikaalses Löyly saunamajas mere ääres, paljud külalised said esmaskordselt proovida kuuma sauna koos külma merega.
Slushile jõudmiseks korraldas Slush koostöös FinnairigaSan Francisco–Helsingi erilennu, kui keeruline oli seda organiseerida?
See aasta olin seotud paari laheda projektida, nagu näiteks Slush Flight. Aitasin lennu meeskonnal pardale inimesi kutsuda, nende seas oli ka konverentsil esinejaid. Alexander Pihlainen, Slushi turundusjuht vedas seda projekti hiilgavalt, mina olin vaid abiks. See oli kõigile keeruline ülesanne, kuna avalikult ei lubatud seda reklaamida. San Franciscost välja lennates paar külalist hilinesid ja hoidsime lendu nii kaua kuni võimalik kinni. Lennust jäi maha üks inimene, kapten enam kauem oodata ei saanud. Pardal oli meeleolu lõbus ja koos Kevin Wolfiga lindistasime pardalSlush Flight Mannequin Challenge stiilis video, ehk siis 250 inimest olid liikumatult samal ajal kui kaamera liikus mööda koridori, ka istmete peale astudes.See video oli koheselt viral, 164000 vaatajat ning üle 900 jagamise Facebookis. Selle inspiratsioonil tehti ka Slush Volunteers Mannequin Challenge.
Inimeste kutsumise lennule tegi keerulisemaks asjaolu, et Silicon Valley sihtgrupp soovis äriklassi istmeid, kuid enamus pidid leppima economy kohaga. Järgmine aasta peaksime leidma lennuki,kus on ainult äriklassi istmed. Nüüd viis päeva hiljem siin San Franciscos olles ja erinevatel üritustel viibidespaistab, et paljud on sellest kuulnud läbi tuttavate ja on vaimustuses, et selline lahe lend Slushile toimus. Usun et järgmine aasta peaks kaks lennukitorganiseerima. Samas Finnair avab otseliini San Franciscoja Helsingi vahel juba 2017. aasta suvel.
Kas Eestis peaks korraldama Slushi-laadset konverentsi või piisab sellest, kui eestlased on Slushi korraldamisega seotud?
Helsingi ja Tallinn on alati olnud Slushi keskne osa. Muud põhjamaad ja Baltimaad ka, aga eriti Soome ja Eesti. Seega piisab kui koos teeme Slushi korra aastas. Ning Eestis on ju Latitude59 lisaks Slushile.Slush ja Latitude kindlasti ei konkureeri ning ei pea ka.
Kui Slushi laadne üritus toimuks ka Eestis, siis kas meil oleks ka võimalik saada kokku nii kirev esinejate nimekiri?
Jah kindlastija Latitude59 üritusel on käinud päris lahedad inimesed ja usun et see trend jätkub.
Sinu kutsel võttis üritusest osa president Kaljulaid. Kuidas sulle tundus, kas pärast Slushil osalemist võib oodata seda, et Kaljulaid hakkab idufirmadele ning üldisemalt IT-ettevõtjatele pöörama sama palju tähelepanukui seda tegi president Ilves?
Mõtlesin, et traditsioon peab jätkama, et iga Eesti president Slushile tuleks. Kuna Tallinn Music Week korraldas selle aasta Slushi avapeo, siis planeerisime Helen Sildnaga, et Kaljulaid osaleks avapeoljajärgneval päeval korraldasime talle kohtumisi ja intervjuusi. Ma loodan, et president Kaljulaid jäi üritusega rahule ja kohtumistest oli kasu.Usun, et president peabkindlasti oluliseks Eesti tehnoloogiafirmade jätkuvat arengut ning pöörab sellele palju tähelepanu. Samuti loodan, et dialoog välismaiste tehnoloogiafirmadega on olulisel kohal, et rohkem arendust Eestisse tuua ja koostööd kohalike firmadega edendada. Kindlasti soovitan tihedat koostööd teha Eesti ja Soome tehnoloogiakommuuniga, see võrgustik on unikaalne.
Sel aastal korraldasid Slushi avapeo eestlased. Kuluaarides räägitakse, et hoolimata suurest eelarvestläks see asja ette. Mis sina arvad, millist kasu taolisest peost üritusel olnud Eesti ettevõtted lõikavad?
Raskem on hinnata lühiajalist kasu, kuid pikas perspektiivis olen veendunud, et see läks asja ette. Üldiselt oli see väga hea Eesti brändile. Ma arvan, et need ettevõtjad, kes olid hästi ette valmistanud, leidsid sealt häid kontakte. Ülidselt on see lihtsalt hea viis vanade ja uute tuttavatega kokku saada ja muljeid vahetada.
Tunamulluse Slushi järel kutsus president Ilves Eestisse visiidile Jaapani internetikaubamaja Rakuteni tegevjuhi Hiroshi Mikitani. Aasta hiljem teatas Mikitani, et investeerib Eesti ettevõttesse Lingvist 8 miljonit dollarit. Kas see oli pigem ühekordne õnn või võib tänu Slushil osalemise veel mõni Eesti ettevõtte saada suure rahasüsti?
Jah, usun et nende tuhandete kohtumiste seas Slushil investorite ja ettevõttete vahel oli ka mitmeid Eesti firmasidning varsti kuuleme neist. Praegu ei oska ühtegi nime esile tuua.
Õnnega raha ei tõsta. Lingvist on hea töö teinud ning arvan, et kui see poleks olnud Mikitani, siis oleks keegi teine neileraha pakkunud. Muidugi on mul hea meel, et see niimoodi hästi paika loksus. Olin tookord Ilvesega Jaapani visiidil kaasas ning muuhulgas oli kohtumine Mikitaniga. Ilves kutsus teda Eestisse ja ma pakkusin, et miks mitte seda Slushi ajal teha. Mäletan, et paar kuud peale seda olin uuesti Tokyos Rakutenis külas sel teemalja siis küsisin, millise lennuga Mikitani soovib tulla, mille peale ta vastas, et tal on oma lennuk ja võtab sõbrad ka kaasa, kui tohib.
Avafoto: Tallinn Music Week,Aron Urb (Martin Talvari tagareas paremalt teine)
