Maasika sõnul on Eesti maailmas unikaalne mitte ainult oma digiühiskonna, vaid ka avatuse poolest. “Me räägime oma probleemidest avalikult nii oma inimestele kui ka välispartneritele – EL institutsioonide teavitamine ID-kaardi turvariskidest praegu käib. Me usume ka, et parimaid asjatundjaid ja ka avalikkust kaasates saame probleemidest parimini-kiireimini jagu,” kirjutab ta.

“Nii nagu maailma ehk parimast kiirteede süsteemist, Saksa Autobahn´ist, on alati mingi osa remondis, nii on ka maailma ehk parimas digisüsteemis alati üks osa maas, rivist väljas, katsefaasis. Muu hulgas just seetõttu, et mida arenenum digisüsteem, seda rohkem oled sa unikaalne, katsetad midagi uut – oleme Eestis selle üle kogu aeg uhked olnud,” sõnas ta.

“Võib loota, et ka praeguse turvariski probleemi oskuslik lahendamine toob meile mitte ainult kasulikke kogemusi, vaid ka tuntust-tunnustust asjatundjate hulgas, nagu 2007. aasta kogemus, mil sattusime esimese riigina maailmas organiseeritud küberründe alla,” ütles ta. “ID-kaartide turvalisuse küsimus võib Eesti jaoks olla mitte õnnetus, vaid õnnistus. Võimalus näidata, kuidas me suudame selles valdkonnas olulise probleemi lahendada olukorras, kus meid vaatab kogu Euroopa ning kus edu kõrval peame me lahendama päris probleemi.”

“Aga meie eesistumist see tõenäoliselt suurt ei puuduta. E-Eesti kogemuse jagamisel on eesistumise õnnestumisel alati olnud väike kõrvalosa. See puudutab ka 29.09 Tallinnas toimuvat digitippkohtumist. Ettevalmistused jätkuvad nagu seni, oodata on ehk vaid plaanitust veel suuremat fookust turvalisusele digimaailmas. Turvalisus on igal juhul ja alati üks Hea Uue Digiilma põhiküsimusi,” lisas ta.