Microsofti uurimistööga tegeleval osakonnal on käsil projekt nimega Natick, mille eesmärk on rajada andmekeskused vee alla, kirjutab TheNewYork Times. Kuigi suure voolutarbega arvutite paigutamine sügavale veekeskkonda ei kõla väga targalt, võib see idee lahendada mitmed andmekeskuste arenguga seotud probleemid.
Andmekeskuste hulk maailmas kasvab suurel kiirusel. Nii sotsiaalvõrgustike, meedia voogedastuse, kommunikatsiooni ja muutööshoidmine vajab suurt hulka andmete hoiustamist ja pilves tehtavaid arvutusi. Ainuüksi Microsoftil on üle maailma rohkem kui 100 andmekeskust.
Kuna andmekeskused vajavad palju energiat ja kiirgavad suure hulga kuumust, ei soovita neid ka igale poole ehitada. Eelistatud on asukohad, kus kliima soodustab jahutamist ja saadaval on keskkonnasõbralikult toodetud energia. Need kohad on tihti aga suurematest inimasustustest kaugel.
Microsofti teadlased on jõudnud järeldusele, et kuna enamik maailma inimesi elab ranniku lähedal, peaks ka meie andmed sinna kolima. Veekeskkond võimaldab kasutada ka erinevaid alternatiivseid energia tootmise vorme. Näiteks vee liikumisest energia ammutamine (laineenergia) tähendaks seda, et kokkuvõttes ei lisa andmekeskused ookeanitesse ka kuumust. Keskkonda lisatud energia jõuab teises vormis andmekeskustesse tagasi.
Esimene 105 päeva kestnud katse lõppes väga edukalt. Leona Philpoti nimeline 2,5-meetrise diameetriga prototüüp paigutati Vaiksesse ookeani üheksa meetri sügavusele. Kapsel oli lisaks tavalistele serveri arvutitele varustatud 100 erineva sensoriga, et uurida, kuidas süsteemid toimivad ja millist mõju see keskkonnale avaldab.
Õnneks oli uurijate sõnul keskkonnamõju minimaalne. Kapslis olevate ketaste ja ventilaatorite tekitatud heli oli vaiksem kui selle ümber ujuvate krevettide häälitsused ning väga väikest temperatuuritõusu oli märgata vaid kapsli vahetus läheduses. Kaugemal temperatuurimuutust ei täheldatud.
Foto: kaader Microsofti videost
